Poliitikauuringute keskuse Praxis uuringust selgus, et Eesti firmasid juhivad liiga ühesugused inimesed ja siinsete firmade eesotsas on tihti ainult mehed või ainult naised või koosneb juhatus 100 protsenti eestlastest või muulastest, sellega jätavad firmad kasutamata erisustest tuleneva potentsiaali, kirjutab Eesti Päevaleht.
Uuringus vaadeldi ligi 25 000 Eesti ettevõtte juhatusi ja seda, kuivõrd tähendab mitmekesisem juhatus paremaid või halvemaid majandustulemusi.
Mitmekesisust vaadeldi soo, rahvuse, vanuse, tervise ja usu raames. Tulemused näitasid, et juhatuse liikmed on ülekaalukalt keskealised eesti rahvusest mehed. Suurimad käärid püsivad rahvuse puhul, sest ainult 9 protsendis firmades on juhatuses eestlased kõrvuti mõne teise rahvuse esindajatega.
Praxise analüütikuid Mari Relli ja Miko Kuptsi tõdesid, et juhatused peegeldavad üldpilti. "Eestlased ja venelased liiguvad jätkuvalt väga erinevates seltskondades nii isiklikus kui ka tööelus. Firmat alustatakse sageli koos sõprade või pereliikmetega," põhjendasid autorid.
Eesti juhatuse liikmetest 30 protsenti on küll naised ja see on Euroopas päris hea näitaja, ent samal ajal koosnevad juhatused sageli ainult meestest või ainult naistest. Selliseid firmasid on 55 protsenti, Euroopas keskmiselt 25 protsenti.
Tegelikult tuleks mitmekesisusega rohkem arvestamine firmadele kasuks, sest uuringust selgus, et ettevõtetel, mille juhatustes on mehi ja naisi või eri põlvkondade inimesi, on suurem kasumimarginaal.
Teisalt näitasid andmed, et juhatuse mitmekesisus ei tähenda tingimata suuremaid kasumi- ja käibenäitajaid.
"Eestis on trend, et suurema käibega ettevõtetel on pigem meestest koosnevad juhatused. Seos ilmnes pigem niipidi, et mida suurem ettevõte, seda homogeensem juhatus just soolises mõttes," selgitas Kupts.
