PwC 20. ülemaailmne tippjuhtide uuring näitab, et nii maailma kui Eesti ettevõtjate "optimismiindeks" on aastaga kasvanud. 63% Eesti tippjuhtidest usub, et Eesti maksusüsteem töötab üldjoontes hästi ega vaja põhimõttelisi muudatusi, mis on tugevas kontrastis Läti tippjuhtidega, kellest 95% soovivad läti maksusüsteemi põhjalikku muutmist.
Kindlustunne on kasvanud hoolimata Brexitist ja Trumpist. PwC värske maailma tippjuhtide uuring (Global CEO Survey) näitab, et pea kõikjal üle maailma on tippjuhtide kindlus oma ettevõtte käibe kasvu osas lähema 12 kuu jooksul (nn "optimismiindeks") mullusega võrreldes tõusnud: aasta tagasi oli oma ettevõtte käibe kasvus veendunud 35% juhtidest, seekord 38% vastanutest. Optimismiindeks on märgatavalt paranenud enamikus arenenud riikides, sh Lääne-Euroopas tervikuna 36%-lt 40%-le ja meie jaoks eriti olulistes Põhjamaades 31%-lt 37%-le. Suurbritannia ja USA tippjuhtidest on oma ettevõtete käibe kasvus veendunud vastavalt 41% ja 39% (aasta varem mõlemas 33%). Mõõdukas tõus on toimunud ka Venemaal (26%-lt 31%-le), kuid kõige kindlamalt tunnevad ennast India tippjuhid, kellest on kasvus veenduid lausa 71% (aasta varem 64%).
Ka Eesti tippjuhid on oma ettevõtte kasvuprognoose hinnates oluliselt optimistlikumad kui mullu – tervelt 30% neist on käibe kasvus veendunud (aasta varem 20%) ja veel 53% peab seda tõenäoliseks – kokku usub käibe kasvu 83% juhtidest, mis peegeldab kõrgeimat optimismitaset Eesti ärimaastikul viimase 5 aasta jooksul. Läti ja Leedu juhtidest peavad käibekasvu tõenäoliseks või kindlaks vastavalt 64% ja 67%, mis on Eestiga võrreldes märkimisväärselt madalam tase.
Kasvumootoriks eksport ja innovatsioon. Jätkuvat kahanemistrendi näitab nende Eesti ettevõtjate hulk, kes loodavad loomulikule kasvule oma koduturul – nelja aastaga on nende osakaal langenud 43%-lt 25%-le. Enamike tippjuhtide jaoks on põhiline kasvumootor eksport (28% näeb põhilist kasvu olemasolevatel välisturgudel ja 11% uutel välisturgudel) ning innovatsioon (26% näeb põhilise kasvuallikana uusi tooteid või teenuseid).
Läti jaoks on Eesti üha olulisem välisturg. Kolme olulisima välisturu hulgas nimetas 40% Eesti tippjuhtidest Soomet, 29% Rootsit, 28% Lätit ja 22% Leedut. Aasta-aastalt on suurenenud ka Saksamaa (19%), Norra (10%) ja Suurbritannia (9%) tähtsus. Läti tippjuhtide küsitluses oli Eesti atraktiivsus ekspordi sihtriigina (49%) kõrge, jäädes napilt maha Leedust (52%) ja edestades veenvalt Venemaad (27%). Leedu tippjuhid näevad suurimat kasvupotentsiaali Skandinaavias (31%), Lätis (23%), Saksamaal (16%) ja Eestis (15%).
Globaalselt ületab USA turg atraktiivsuselt Hiinat. Hiina majanduskasvu mõningase jahenemisega tõusis kaks aastat tagasi maailma atraktiivseimaks välisturuks taas USA ning viimase uuringu põhjal on edumaa isegi suurenenud, hoolimata turbulentsist Ameerika poliitilisel maastikul. USA on kolme olulisima kasvuturu seas 43% globaalsete tippjuhtide jaoks, järgnevad Hiina (33%), Saksamaa (17%) ja Suurbritannia (15%). Viis maailma olulisimat ärilinna on kõik inglis- või hiinakeelsed – pingerida juhib Shanghai, millele järgnevad New York, London, Peking ja Hong Kong.
Eestis peljatakse geopoliitilist ebakindlust, Lätis ja Leedus kõrgeid makse. 68% Eesti tippjuhtidest tajub geopoliitilist ebakindlust olulise majanduspoliitilise riskina, väikeste vahedega järgnevad ebapiisav või ebakindel majanduskasv (67%), tööjõupuudus (66%), euroala tulevik (66%), seadusandlik ülereguleerimine (64%) ja kasvav maksukoormus (64%).
Läti ja Leedu tippjuhid nägid suurimat riski riigi kasvavas maksukoormuses, seejuures pidas lätlastest seda olulisimaks riskiks koguni 82% vastanuist!
Suurim äririsk endiselt vajalike oskustega tööjõu puudus. Juba mitu aastat on nii Eesti kui globaalsete tippjuhtide jaoks kõrgeim äririsk vajalike oskustega tööjõu puudus. Paljudes riikides on äririskide edetabeli tippu tõusnud küberriskid – nii näiteks peeti seda olulisimaks riskiks nii USAs (85%) kui ka Põhjamaades (57%). Läti tippjuhtide jaoks on üheks suurimaks äririskiks aga hoopis altkäemaksud ja korruptsioon – seda pidas oma ettevõtte jaoks oluliseks riskiks koguni 80% vastanud tippjuhtidest!
Tööjõu puudusele lahendust ei paista. Eestis on nõudlus tööjõu järele aasta-aastalt suurenemas. Viimase 12 kuu jooksul kasvas töötajate arv 60%-s vastanud ettevõtetest ning vähenes 17%-s ettevõtetest. Järgmise 12 kuu jooksul plaanib töötajate arvu suurendada 58% ettevõtetest ning vähendada ainult 10% ettevõtetest. Sellega eristub Eesti silmatorkavalt Lätist ja Leedust, kus töötajate arvu plaanivad suurendada ainult 39% ja 33% vastanuist (mõlemas riigis plaanib 16% juhte töötajate arvu vähendada).
Võitlus parima tööjõu nimel sunnib ettevõtjaid plaanima ka uueks aastaks palgatõuse, hoolimata nullilähedasest üldisest inflatsioonitasemest. Sarnaselt eelmisele aastale plaanib palku tõsta umbes kolmveerand küsitletud Eesti ettevõtjatest ja langetada mitte keegi.
Tippjuhid ootavad kasvu toetavat majanduskeskkonda. Hinnates Eesti riigisektori senist hakkamasaamist on ettevõtjad kõige enam rahul riigi digitaalse infrastruktuuri edendamisega (46%), tõhusa ja konkurentsivõimelise maksusüsteemi loomisega (26%) ja majanduskeskkonna stabiilsuse tagamisega (22%). Kõige vähem ollakse rahul tõhusalt toimiva avaliku sektori loomisega (sh haldusreform), nõudlusele vastava kutseharidusõppe ja oskustega tööjõu tagamisega (mõlema puhul 61% rahulolematuid) ning toimiva kapitalituru edendamisega (41% rahulolematuid). Läti ja Leedu ettevõtjad on oma hinnangutes enda valitsustele siiski oluliselt kriitilisemad.
Eesti maksusüsteemiga ollakse rahul, Läti oma pole kaugeltki nii imeline, kui eemalt paistab. Uuring tõi esile, et tõhusa ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimelise maksusüsteemi loomist peavad ülioluliseks kõigi kolme Balti riigi tippjuhid. Vastates küsimusele, kas ja milliseid muutuseid vajab Eesti maksusüsteem, selgus siiski, et ligi kaks kolmandikku (63%) Eesti tippjuhtidest pigem nõustub või nõustub täielikult, et Eesti maksusüsteem töötab üldjoontes hästi ja ei vaja põhimõttelisi muudatusi (aasta tagasi arvas nii 58%). Vaid 35% Eesti tippjuhtidest eelistaks praegusel kujul toimivat dividendi maksu asendada traditsioonilise kasumilt makstava tulumaksuga ning ka rohkemate maksuerisuste sisseviimist toetab vaid 34% vastanuist. Valdav enamik tippjuhte (75%) näeb peamist võtit selleks, kuidas Eesti ettevõtete konkurentsivõimet suurendada, maksukoormuse üldises vähendamises, süsteemi radikaalselt muutmata.
Eeltoodu on tugevas kontrastis Läti tippjuhtide hinnanguga oma maksusüsteemile – tervelt 95% (!) vastanuist ei nõustunud väitega, et Läti maksusüsteem ei vaja põhimõttelisi muudatusi. Kui Eestis on kõigest 14% tippjuhtidest kaalunud maksusüsteemi tõttu oma ettevõtluse viimist mõnda teise riiki, siis Lätis on seda teinud lausa 79%-l ettevõtjatest.
20th Annual Global CEO Survey viidi läbi 2016.a lõpul 79 riigi 1379 ettevõtte tippjuhi seas. Balti riikidest osales uuringus 321 inimest, neist Eestist 93. Globaalse ja Eesti uuringu kokkuvõtteid saab lugeda aadressidel www.pwc.com/ceosurvey, www.pwc.com.
