Ehitustegevus on majanduse olulise osana kestnud läbi tänapäevase inimkonna ajaloo. Hästi ehitatud keskkond on ühiskonna toimimiseks vajalik.

Ehitusvaldkond on pikkade traditsioonidega, pigem konservatiivne, kuid universaalne majandussektor. Jättes kõrvale antiikaja suured ehitussaavutused, leiab praeguste ehitusfirmade töökorraldust vaadeldes sarnasusi ka näiteks hästi organiseeritud Rooma leegionidega, kelle ülesannete hulka kuulus paar aastatuhat tagasi sildade, teede ja avalike hoonete ehitamine. 

Ehituse osa uues tööstusrevolutsioonis 

Ehitus on arenenud enamasti koos ühiskonnaga. Nii ka praegu.

Nüüdse, nn neljanda tööstusrevolutsiooni keskmes on ka tegevuste suurem automatiseerimine ja digitaliseerimine. Kindlasti puudutab see ka ehitust. Küsimus on vaid selles, kuidas me säärasest üleilmsest trendist ühiskonnana kõige rohkem kasu suudame lõigata. 

Globaalselt annab ehitussektor ligikaudu 11% SKP-st ja kogu maailma ehitusturu maht on umbes 8 triljonit eurot. Prognooside järgi saavutab ehitusturg aastaks 2025 mahu 13,5 triljonit eurot. Ka Eesti majanduses on ehitussektoril väga oluline osa: see annab 7% SKP-st ja ligi 10% tööhõivest. Esialgsetel andmetel ehitasid Eesti ettevõtted 2015. aastal Eestis ja välisriikides 2 miljardi euro eest. 

Vähe uuendusi 

Peale selle, et ehitussektori tõhus toimimine vähendab ühiskonna kulutusi, võimaldab see tekkida ja areneda uutel, suurema lisandväärtusega valdkondadel.

Kahjuks ei ole ehitussektoris kuni viimase ajani erilisi uuendusi toimunud. Seega ei tasu imestada, et nii globaalselt kui ka Eestis on tavapärases ehitustegevuses tootmisega võrreldes raiskamine oluliselt suurem ja lisandväärtus väiksem. 

Eestis on probleem eriti põletav: Arengufondi koostatud nutika spetsialiseerumise analüüsis märgiti, et Eesti ehitussektoris on lisandväärtus väga kesine – see on töötaja kohta üle kahe korra väiksem kui Euroopa Liidu keskmine. 

Peapõhjustena nimetati ehitussektori: 

• vähest uuenduslikkust,
• töötajate madalat erialase hariduse taset ning
• killustatust ja ühise tulevikuvisiooni puudumist.

Ehitusprotsessi killustatus ja vähene läbipaistvus võimaldavad paraku kasutada varasemates etappides tehtud otsuseid ning lahendusi ühe osalise kasu maksimeerimiseks. 

Ehitusvaldkonna digitaliseerimine 

Selleks et tootlikkust suurendada ehitise kogu elukaare ulatuses, tuleks ehitustegevust rohkem digitaliseerida ja automatiseerida. Peamised tehnoloogilised uuendused praeguses ehituses ongi ulatuslik digitaliseerimine ehitusinfo modelleerimise (building information modeling, BIM) ehk BIM-tehnoloogiate ja -protsesside kaudu, samuti ehituse automatiseerimine ning laialdasem robootikal põhinev ja tehases toimuv tootmine ning ehitamine. 

Tulevases ehitusprotsessis on oma koht kindlasti ka näiteks 3D-printimisel ja internetil. Kogu maailmas toimuvad ehitusvaldkonnas olulised muutused ning tekib uusi turge ja nišše, millest on võimalik kasu saada just varajasel turule sisenejal. 

Ehitussektori teadus- ja arendustegevus on Eestis kahjuks pigem tagasihoidlik. E-riigi potentsiaali ja kuvandit ära kasutades oleks aga meil väga head võimalused viia uus lähenemine ka ehitussektorisse: tuleks välja arendada valdkonnale vajalik IT-võimekus, mis väljenduks muu hulgas BIM-tehnoloogiate ja -protsesside laialdases kasutamises nii koduturul kui ka ekspordis. 

Võimalus säästa 

Suurbritannia ja USA ehitusvaldkonna uurimused näitavad, et:

• umbes 30% ehitustegevusest on ümbertegemine,
• töötajaid kasutatakse 40–60% efektiivsusega,
• ligikaudu 10% materjalist läheb raisku.

Eri uuringute põhjal on leitud, et kasutades BIM-tehnoloogiaid ja -protsesse ehitise kogu  elukaare ulatuses, saaks raiskamist vähendada umbes 20%. 

Eesti ehitusturul, mille aastane maht on 2 miljardit eurot, tähendaks see aastas ligikaudu 400 miljoni eurost kokkuhoidu. Kui kasutaksime BIM-lahendusi ehitise kogu elukaare jooksul, väheneks raiskamine veelgi. 

Kahjuks ei ole me selle valdkonna arendamisel esirinnas. Euroopas tegelevad riiklikul tasemel digitaalse ehitusprotsessi arendustööga Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa, Hispaania, Norra, Venemaa ja Holland. Mitu neist teevad BIMi kasutamise riigihangetes kohustuslikuks lähiaastatel, Suurbritannia olulises ulatuses juba selle aasta aprillis. Põhjamaades on paljud avaliku sektori tellijad nõudnud BIM-i kasutamist oma hangetes juba aastaid.  

Ehituse andmete avatus ja ühtlustamine 

Eesti infoühiskonna arengu üks tugev mootor on olnud avalik sektor. Tema roll on endiselt kaalukas: avalik sektor näitab eeskuju, on tark tellija, arvestab infotehnoloogiliste lahendustega ja kujundab valdkondlikke poliitikaid. Avaliku sektori ülesanne on tagada ka üldine andmete avatus, et traditsiooniliste valdkondade kõrvale saaksid tekkida uued, suurt lisandväärtust või ühiskondlikku kasu pakkuvad teenused ja tooted. 

Selleks et ehitusvaldkonna digitaalne areng edeneks, tuleb kõigepealt tagada baastasemel ehitusinfo olemasolu ja usaldusväärsus. Arvestades Eesti paindlikkust, on oluline võtta ka ambitsioonikamaid eesmärke ja saavutada võimalikult kiiresti olukord, kus ehituse ja ehitiste andmed on suures mahus integreeritud ning avatud. See annaks lisandväärtust nii ehitussektorile kui ka teistele majandusharudele ning võimaldaks luua andmete avatud jagamisel tekkiva sünergia toel uusi teenuseid ja ärimudeleid. 

Eesti ehitussektor on üsna vähe reguleeritud. See võimaldab maailma praktikast üle võtta uuenduslikud valdkonnalahendused ja juurutada need kiiremini kui nn vanades, traditsioonidega kammitsetud Euroopa riikides. Eesti info- ja kommunikatsioonitehnoloogiline võimekus, paindlikkus turu muutuste suhtes ning sügavalt juurdunud (ehitus)tavade vähesus annavad meile nii ehitussektori kui ka uute teenuste arendamiseks hea lähtepunkti.

Eksport ja uued ärivõimalused 

Kui väldime ülereguleeritust ka edaspidi, säilib Eesti võime turu vajadustega kiirelt kohaneda. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia lubab jagada infot kasutaja asukohast olenemata ning loob lähitulevikus uued ekspordivõimalused. Kasutades kõigile arusaadavat digitaliseeritud „ehituskeelt“, saavad Eesti ettevõtjad muuta koduturu mõistet ning pakkuda oma teenust Euroopas ja mujal maailmas. Digilahenduste abil võiks meie ehitussektor suurendada rahvusvahelisele turule pakutavate teenuste osakaalu ja kasvatada kohaliku turu tootlikkust. 

Rohkem koostööd 

Arvestades Eesti väiksust, on avalikul sektoril kindlasti täita väga oluline roll: tuleb luua ühiskondlikud kokkulepped, edendada nõudluse kaudu ehitusvaldkonna digitaliseerimist ja koordineerida digitaalehituse arendust eri meetmete ning poliitika kaudu. 

Samas on üheselt selge, et avalik sektor üksi ei suuda viia meid ehitusvaldkonna digitaliseerimises maailma parimate sekka. Seepärast peavad poliitikakujundajad, erialaliidud, ettevõtted, avaliku sektori tellijad, ülikoolid ja teised ehitusturuga seonduvad osalised tegema pidevat ühistööd. Tähtis on jälgida ja vajaduse korral järgida maailma trende ning teha koostööd eri riikide ja ühendustega. 

Näiteks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium osaleb praegu Euroopa Liidu töörühmas, et suunata BIM-metoodikate ühtlustamist Euroopa tasandil. Sellesse töörühma kuuluvad 14 liikmesriigi poliitikakujundajate ja avaliku sektori tellijate esindajad. 

Ei tohi jääda ootama 

Just ehitussektoris või selle pinnalt kasvanud uutes teenustes võib peituda järgmine Eesti Skype, TransferWise, GrabCAD, Fortumo, Skeleton Technologies või e-residentsus. Arenev ehitussektor võimaldaks välja töötada uuenduslikke tooteid ja teenuseid, mida saab pakkuda nii Eestis kui ka terves maailmas. 

Viimase aja trendid on näidanud, et maailma erasektoris on ehitusvaldkonna digitaliseerimise edendajana esirinnas projekteerimis- ja ehituskonsultatsiooniettevõtted. Hea on tõdeda, et ka Eestis võib täheldada samu suundumusi. Soovin nendele ettevõtetele jätkuvat jaksu viia Eesti ehitusvaldkonda suurte sammudega edasi. 

Ja lõpetuseks: kõigepealt tuleb kodus asjad korda teha ehk Eesti ehitussektori tootlikkust kasvatada, kuid samal ajal ei tohi unustada kogu maailma olemasolevaid ja uusi võimalusi, mida pakub just praegune hetk.