Euroopa Liidu riikide asutustega suhtlevatel Eesti kodanikel kaob suvel vajadus dokumente posti teel saata ja tekib õigus nõuda digiallkirja tunnistamist, kirjutab Postimees.
Selle õiguse annab Eestile 1. juulil jõustuv Euroopa Komisjoni määrus nimega eIDAS, milles üles loetud standardite hulgas on selline, millele vastab Eesti bdoc-formaadis digiallkiri.
Sellele standardile vastavat digiallkirja peavad Euroopa riigiasutused tunnustama, samas peavad Eesti riigiasutused õppima hakkama saama Euroopast tulevate teist liiki digiallkirjadega.
"Eesti riigiasutused peavad hakkama vastu võtma ka teistest Euroopa Liidu riikidest Eesti digiallkirjaga samaväärse või "kangema" allkirjaga dokumente. Eesti elanikel tekib aga võimalus pöörduda teiste Euroopa riigiasutuste poole oma digiallkirjastatud dokumentidega," võttis uuenduse kokku majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi nõunik Mait Heidelberg.
Ministeeriumi riigi infosüsteemide peaspetsialisti Mikk Lellsaare sõnul ei pea Eesti ametiasutused olema võimelised digiallkirjastatud dokumente üksnes vastu võtma, vaid neid ka avama ja läbi vaatama. "Ja mis kõige olulisem – neile antud allkirjade kehtivust kontrollima. See eeldab loomulikult vastavaid oskusi ning spetsiaalsed tarkvaralahendused on abiks. Töö lahenduste väljatöötamisel käib," ütles Lellsaar.
Sügisel 2018 peab olema Euroopa omadega aga nii kaugel, et kõik kodanikud saavad oma digiandmetega sisse logida mistahes EL-i riigiasutuse veebiteenusesse.
Sertifitseeritud digiallkirju antakse enim Eestis, Islandil, Luksemburgis, Austrias. 11 Euroopa Liidu riiki annab välja ID-kaarti, millel on sertifikaat digiallkirjastamiseks.
