Era- ja avaliku sektori tehniline valmisolek e-arvetega omavahelisele (B2G) arveldamisele üleminekuks on hea, aga teadlikkus kasudest vähene ja üleminekut peetakse kulukaks, selgus rahandusministeeriumi ning Ernst & Young Baltic AS koostöös läbi viidud uuringust. Eesmärk oli selgitada välja võimalused e-arvete laiemaks kasutuselevõtuks era- ja avaliku sektori arveldamises ja selle majanduslik mõju.
Uuringust selgus, et e-arveldusele üleminek võib tuua ettevõtetele ja asutustele kaasa olulise kokkuhoiu nii rahaliselt kui tööajas, võimaldades ka tööprotsesside lihtsustumise, parema ülevaate arvetest jne. Otsene majanduslik kasu tekib arve saajal, vähendades oluliselt arvete menetlemisega seotud kulutusi. Uuringust järeldati, et riik säästaks e-arvetele täielikul üleminekul ligikaudu 2,5 miljonit eurot aastas.
"Eesti saab uue põlvkonna e-arvete laialdase kasutuselevõtuga tõsta oma konkurentsivõimet. Avalik sektor koos erasektoriga peaks e-arveldamisele üleminekut kiirendama, et kasutada ära ka säästu võimalus,“ ütles rahandusminister Jürgen Ligi. "PDF ja paberarved on juba eilne päev ning meil tuleb Euroopaga sammu pidamiseks muuta vaid suhtumist, sest tehniline valmisolek on Eestis juba olemas."
Juba e-arvetega tegelevatest ettevõtetest/asutustest leiab 58%, et see on toonud majanduslikku kasu. Ostuarvete vastuvõtmine e-arvetena vähendab ettevõtete hinnangul menetlusele kuluvat tööaega ning arvete sisestamisel tekkinud vigu. Kolmandik ettevõtetest leidis, et elektrooniline arhiveerimine toob rahalist ja tööaja kokkuhoidu. Müügiarvete kohta toodi kasudena välja paberi- ja postituskulu vähenemist, info ja arve liikumise kiirust, kasu maksetähtaegade lühenemisest ja raha kiiremast laekumisest. Leiti, et e-arvetega on arveldamine lihtsam ja selgem ning vähenenud on järelkontrolli vajadus.
Eestis on olemas tehniline valmisolek e-arvete edastamiseks nii operaatorteenuste pakkujate kui riigipoolsete lahendustena ja nii era- kui avalikus sektoris levinud majandustarkvaradega on võimalik e-arveid töödelda. Valmisolekut toetavad ka mitmed riigi poolt loodud või loomisel olevad e-arvete esitamist võimaldavad keskkonnad.
E-arvete kasutamise valmisolek on olemas üldiselt suurematel ettevõtetel, samuti riigiasutustel, KOV asutustel ja nende suurematel sihtasutustel ning MTÜ-del. E-arvete saatmise valmisolek ilma täiendava toeta on madal väike- ja mikroettevõtetel ning FIE-del. Samal ajal pidurdab aktiivsemat e-arvetele üleminekut ettevõtete vähene teadlikkus kasutuselevõtu kasudest ja hirm lisanduvate kulutuste ees. Oluliseks takistuseks e-arvetele üleminekul on kasutajate oskused, teadlikkus ja motivatsioon, seda just väikeste ärimahtudega ettevõtetes. E-arveid mittekasutanud ettevõtete ja asutuste jaoks on peamiseks takistuseks nende väiksusest tulenev arvete vähesus ning asjaolu, et kliendid ja tarnijad e-arveid ei kasuta.
Rahandusministeeriumi juhitav töörühm alustab järgmisena koos huvigruppidega tegevuskava koostamist, et muuta e-arved avaliku- ja erasektori vahel kohustuslikuks lähtudes muuhulgas uuringu tulemustest ning esitatud ettepanekutest.
Euroopa Komisjoni eesmärk on, et aastaks 2020 kasutatakse Euroopas peamiselt e-arveid, alustades nende vastuvõtmise kohustuslikuks muutmisest riigihangetes lõpptähtajaga 2018. Rahandusministeerium on seadnud Eesti jaoks tähtajad lühemad, kuid eesmärgid laiemad – 2016 aasta lõpus peaks avalik sektor vastu võtma ainult e-arveid.
Uuringu tulemustega saab tutvuda SIIN.
E-arve on masinloetav dokument mida saadetakse ühest tarkvarasüsteemist teise vältimaks arve maksmiseks käsitsi andmete sisestamist ja menetlemist.
