Ettevõtjate hinnangul on pakendiaktsiisi auditeerimise kohustus ebamõistlikult kulukas ja riik on selle kulu lihtsal lükanud ettevõtjate õlgadele, kirjutab Äripäev.

"Ametnikud on mugavustsoonis ja eraettevõtjad peavad selle kinni maksma. Makse peab õiglaselt maksma, aga ausaid maksumaksjaid ei tohi ebamõistlikult koormata," ütles Nikander ja Wiinikka Eesti OÜ juhatuse liige Kalle Kalmann. Tema juhitav ettevõte on pakendite kogumise kohustuse delegeerinud Eesti Pakendiringlus MTÜ-le ning eelmise aasta eest maksid nad taaskasutusorganisatsioonile 320 eurot, erinevaid pakendiliike kokku oli 3,2 tonni. Kuid selle aasta algusest enam sellest kulust ei piisa.

Mikroettevõtetele tekitas auditeerimiskohustuse seadusemuudatus vähemalt 800 eurot ja rohkem lisakulu aastas. Kuid suuremad ettevõtted peavad audiitoritele maksma kohati juba kuni 10 000 eurot, rääkis toiduainetetööstuse liidu juht Sirje Potisepp. "See on riigi tegemata töö, millega karistatakse järjekordselt ausaid ettevõtjaid ja see kõik kandub lõpuks toodete omahinda," lisas Potisepp.

Seadusemuudatuse kogukuluks ettevõtjatele on arvutatud ligikaudu 3 miljonit eurot aastas, mis makstakse audiitorfirmadele.

Praegu on taaskasutusorganisatsioonidele oma pakendite kogumise kohustuse delegeerinud umbes 3600 ettevõtet, kuid tõenäoliselt ei peegelda see tegelikkust.

Kaubandus-tööstuskoja peadirektor Mait Palts märkis, et see number, keda auditikohustus peaks puudutama, võib ikka kordades suurem olla kui 3600. Ehk mustalt tegutsejad ei deklareeri oma pakendeid ning neil ei tekkinud seetõttu kohustust ka pakendiaruandluse auditeerimiseks.

"Kui turule toodud koguste kontroll audiitorite abil on ettevõtetele liigselt kulukas, tuleb kaaluda Läti ja Leedu eeskujul pakendiaktsiisi osaliselt makstavaks tegemise mudelit ja selle kaudu üleüldist maksu- ja tolliameti kontrolli," rääkis keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna juhataja Peeter Eek.