Mõni aeg tagasi küsis Eesti kaubandus-tööstuskoda oma liikmetelt arvamusi, kuidas muuta äriregistri ettevõtja portaali veel paremaks ja mugavamaks. 

Nüüd on kaubanduskoda esitanud saadud ideede najal justiitsministeeriumile kuus ettepanekut äriregistri teabesüsteemi ja ettevõtjaportaali praegusest veelgi ettevõtjasõbralikumaks tegemiseks, süsteemide kasutusmugavuse tõstmiseks ning ettevõtjatele paremate teenuste pakkumiseks.

1. Äriregistrile esitatavate avalduste näidised ja selgitused

Riik võiks koostada lihtsaid näidiseid kõige levinumatest avaldustest ja teha need ettevõtjatele elektroonilisel kujul kättesaadavaks. Näiteks võiks koostada juhatuse liikme äriregistrisse kandmise avalduse põhja.

Eelkõige on näidised või selgitused vajalikud väikeettevõtjatele. Selliste näidiste või täiendavate selgituste abil on võimalik kokku hoida ettevõtjate aega, aga vähendab ka Tartu maakohtu registriosakonna töötajate töökoormust, kui avaldused on õigesti vormistatud ja neid ei ole vaja enam muuta.

2. Nõustamine infotelefoni kaudu

Ettevõtjatel võiks olla võimalus saada äriregistriga seotud teemadel nõu infotelefonilt.

Kaubanduskoja liikmed on sattunud olukorda, kus nõu saamiseks on pöördutud nii Tartu maakohtu registriosakonda kui e-äriregistri infotelefoni teenindaja poole, kuid ei ole vajalikku abi saanud. Seetõttu näeb koda vajadust tõsta nõustamise kvaliteeti äriregistriga seotud teemadel.

3. Äriregistritele esitatavate elektroonsete materjalide mahu piirang

Teatud juhtudel ei ole ettevõtjatel olnud võimalik äriregistrile esitada suurema mahuga dokumente, sest mahu piirang saab täis.

4. Sisselogimine pangalingi kaudu

Ettevõtjaportaali sisselogimine võiks olla võimalik lisaks ID-kaardile ja mobiil-ID-le ka pangalingi kaudu.

5. Päringud äriregistrist

E-äriregistrist on võimalik teha päringuid näiteks piirkonna, tegevusala või müügitulu kohta. Kui isik tellib sellise päringu, siis on võimalik vastavaid andmeid saada ka Excel-failina.

Koja hinnangul võiks päringute puhul olla Excel-failis eraldi tulbana ettevõtja ärinimi ilma täiendita, mis viitab äriühingu liigile. Näiteks, kui ettevõtja ärinimi on OÜ Firma 123, siis võiks Excel-failis ettevõtja nimena olla Firma 123 ja eraldi tulbas võiks olla äriühingu liik, kus toodud näite puhul oleks märgitud OÜ. Sellisel kujul on ettevõtjal lihtsam äriregistrist saadud andmeid töödelda.

6. Ettevõtja audiitor äriregistris

Praegu ei saa olla päris kindel selles, et äriregistrisse kantud ettevõtja audiitor on tõepoolest audiitor, kes auditeerib ettevõtja majandusaasta aruannet. Põhjuseks asjaolu, et ettevõtja on unustanud või ei soovi teatud põhjustel audiitorit äriregistris muuta. Sageli ei ole ka audiitorid teadlikud ebaõigetest andmetest ega anna sellest äriregistrile teada. Tegelikud andmed majandusaasta aruande auditeerijatest on olemas ettevõtjaportaalis.

Seega võiksid ettevõtjaportaalis olevad andmed audiitoritest liikuda automaatselt äriregistrisse. Selline muudatus tagab, et äriregistris ei sisaldu ebaõiget infot audiitoritest. Samas vähendab muudatus ka ettevõtjate ja audiitorite halduskoormust, sest nad ei peaks edaspidi enam äriregistrile teada andma muutunud andmetest, vaid need andmed uuenevad automaatselt ettevõtjaportaali kaudu.