Justiitsministeerium pikendas reedel tagasiside andmise tähtaega "Ühinguõiguse kodifitseerimise lähteülesande projektile," mis näeb ette vajadust äriseadustiku kohendamiseks, ettevõtjad ja organisatsioonid on äriseadustiku ümberkirjutamise osas eri meelt, kirjutab Postimees.
Justiitsminister saatis 20. novembril kümnetele ettevõtluse ja seadusloomega seotud organisatsioonidele rohkem kui 150 lehekülje paksuse dokumendi "Ühinguõiguse kodifitseerimise lähteülesande projekt". Vastust ootas ministeerium 8. detsembriks. Kuid reedel allkirjastas Andres Anvelt uue dokumendi, millega küsitakse tagasisidet alles 5. jaanuariks.
Ministeeriumi eraõiguse talituse nõuniku Külliki Feldmani koostatud mahukas dokumendis kirjeldatakse, et äriseadustik vajaks põhjalikku kohendamist. 1,9 miljonit eurot maksvast seadusloomest ligi 1,6 miljonit katab Euroopa Sotsiaalfond.
"Meile pole selge, mis on justiitsministeeriumi tegevuse eesmärk," ütles kaubandus-tööstuskoja president ja ehitusfirma Nordeconi juht Toomas Luman. "Vägisi jääb mulje, et ainuke eesmärk terve äriseadustiku ümberkirjutamisel on Euroopa Liidust raha saamine, sest tegelikult vajalike üksikparanduste tegemiseks toetust ei maksta."
Kaubandus-tööstuskoja peadirektori Mait Paltsi sõnul saab 95 protsenti ja isegi enam tegutsevatest ettevõtetest kehtiva äriseadustikuga probleemivabalt hakkama.
"Äriseadustiku muutmisele tuleks pidurid peale panna, sest seadusi pole vaja muuta vaid õigusloome enda pärast," lausus tööandjate keskliidu juhataja Toomas Tamsar.
Advokatuur pooldab äriseadustiku põhjalikku analüüsimist. "Pean äriseadustiku reformi vajalikuks, et ära parandada need rohked lüngad, mis sinna paarikümne aasta jooksul on tekkinud," ütles advokatuuri äriõiguse komisjoni esimees Karin Madisson.
Vandeadvokaat Leon Glikmani sõnul on paljud kehtiva äriseadustiku sätted ajast ja arust, mõned neist lausa idiootsed ning muudatused on hädavajalikud. Suur probleem on tema sõnul vähemusaktsionäri kaitse puudumine.
"Oluline teema on välisinvestoreid eemale peletav privaatsusõiguse puudumine. Loomulikult peavad registrist näha olema näiteks esindusõiguslikud isikud, mitte aga eraelu kaitse alla minevad juhatuse liikmete tasud ja osanikele makstavad dividendid," ütles ta.
Äriseadustiku ümberkirjutamist toetavad jõuliselt Eesti Arengufond ja idufirmadele hädavajalikke riskiinvesteeringuid otsivad ettevõtjad. "Me ei saa jätta arvestamata suure hulga ettevõtjatega, kelle huvide järgi praegune äriseadustik on koostatud, kuid see on ajale jalgu jäänud ja ei vasta üha globaliseeruva äri nõuetele," ütles fondi juhatuse esimees Pirko Konsa.
"Riskiinvestorid, kes otsivad edukaid idufirmasid, lähevad Lätisse ja Soome või sunnivad meie ettevõtteid oma peakortereid naaberriikidesse kolima," tõdes fondi nõukogu esimees Ville Jehe.
