Intrum Justitia Euroopa maksetavade uuringust 2017 selgub, et Euroopa väikese ja keskmise suurusega ettevõtetelt oodatakse pikemaid maksetähtaegu. Sama on tunnistanud 85% Eesti vastajatest ning Euroopas keskmiselt 61% ettevõtetest (aasta varem 46%). Aastaga on Eesti ettevõtetevahelised maksetähtajad pikenenud 25%, kuueteistkümnelt päevalt kahekümnele.
Peamised järeldused:
- 20% küsitletud Eesti ettevõtetest näevad, et tuleval aastal äriühingute võlgnike arv väheneb.
- 85% Eesti vastajatelt on palutud võimaldada pikemaid maksetähtaegu kui neile sobib.
- 28% Eesti vastajatest nõustub tingimusteta heade suhete säilitamise nimel pikemate maksetähtaegadega. Euroopa keskmine on 16%.
Peamised makseviivituste põhjused Eestis on järgmised:
Surve maksetähtaegade pikendamisele on aastaga järsult kasvanud ning 83% Eesti ettevõtetest on soovitud tingimustega nõustunud.
Intrum Justitia AS juhataja Ivar Tammemäe: "Uuringu tulemustest ilmneb, et ettevõtete vahelistes tehingutes on maksetähtajad, võrreldes eelmise aastaga, 25% pikenenud ning see tendents jätkub. Teiseks ohumärgiks Eestis on enam kui 90-päevaste nõuete osakaalu pea 30% tõus. Väga pikaajalised nõuded jäävad suurema tõenäosusega lõplikult tasumata. See viitab ohule, et järgmisel aastal võime näha ettevõtete krediidikahjumi tõusu."
Peamine põhjus maksetega hilinemisel ja maksetähtaegadest mitte kinnipidamisel on endiselt klientide makseraskused (nõustus 75% vastanutest, aasta varem 77%), kuid pea sama tähtsale kohale on tõusnud tahtlik tasumisega viivitamine (nõustus 71% vastanutest, aasta varem 66%). Tulemuseks on nõiaring, kus 87% uuringule vastanutest tunnistab endapoolset arvete tasumisega viivitamist.
Uuringust selgub, et Eestis on tõusnud ettevõtete osakaal, kes kasutavad halva maksedistsipliini vastu konkreetseid abinõusid. 63% (aasta varem 59%) nõuab klientidelt ettemakseid, 46% (varem 27%) kasutab võlgade sissenõudmist ning 44% (varem 36%) on tõhustanud krediidikontrolli.
Positiivsest küljest paistavad Eesti ettevõtted silma rekordiliselt madala krediidikahjumiga, mis 2016. aasta 1,6%-lt on langenud 1% peale. Tänu madalale krediidikahjumile loetakse Eesti koos Soome, Rootsi ja Norraga madala krediidiriskiga Põhjamaade sekka. Euroopa keskmine krediidikahjumi määr on 2,1%.
Uuring käsitles ka Brexiti mõju Eesti ettevõtetele. 49% vastanutest leidis, et mõju on pigem negatiivne, 29% ei näe, et Brexit nende ettevõtet mõjutaks ning 7% leidis, et mõju on pigem positiivne.
Intrum Justitia Euroopa Maksetavade Uuringu tulemused on leitavad siit.
Intrum Justitia maksekäitumist ja –riske puudutav uuring on Euroopa kõige esinduslikum maksekultuuri uuring. Uuring viidi samaaegselt läbi 29 Euroopa riigis ajavahemikul veebruar – märts 2017 ning küsimustikule vastas 10 468 ettevõtet, sealhulgas üle 200 ettevõtte Eestist. Intrum Justitia viib maksekäitumise uuringut läbi alates 2000. aastast.
