auto koolitus
Kolmapäev, 23. Mai
 

Kas korruptsioon või tavapärane äritegevus?

Autor
Meeli Rondel
advokaadibüroo HETA jurist

"Raha on nagu kuues meel, milleta ülejäänud viis on kasutud." William Somerset Maugham 

01.01.2015 jõustusid karistusseadustiku sätted, mis näevad sarnaselt ametialastele kuritegudele ette karistuse altkäemaksu andmise ja võtmise eest erasektoris (KarS §-d 4023 ja 4024). Nimetatud koosseisud paigutati eraldi jaona majandusalaste süütegude hulka. KrMS § 1262 lg 2 järgi võimaldavad antud koosseisud tõendeid koguda ka jälitustoimingutega.

Altkäemaksu võtmise puhul on teo toimepanemise erisubjektideks eraõigusliku isiku huvides majandustegevuses pädevad isikud, samuti vahekohtunikud. Karistatavaks teoks aga endale või kolmandale isikule vara või muu soodustuse küsimine, selle lubamisega nõustumine või vastuvõtmine vastutasuna oma pädevuse kuritarvitamise eest.

Statistika kohaselt registreeriti 2015. aastal 45 erasektori korruptsioonikuritegu, kõik olid seotud ehitusvaldkonnaga. 2016. aastal aga ainult üks. Värskem statistika pole kättesaadav. Need arvud võrreldes avaliku sektori korruptsioonikuritegude statistikaga on väga tagasihoidlikud, millest võiks teha järelduse, et ühelt poolt ei pea riik seda prioriteetseks kuriteoliigiks, teiselt poolt aga erasektoris endas ei peeta seda väga suureks probleemiks, pigem ehk ärikultuuri normaalseks osaks. Ka varasemalt tehtud uuringud kinnitavad, et kui üle poole eestlastest on ärisektoris kokku puutunud korruptsiooniga, siis omakorda ligi pooled neist leiavad, et altkäemaksu andmine on õigustatud, kui konkurendid seda annavad.

Kuigi hüvede vastuvõtmine erasektoris võib tunduda tavapärase äritegevuse vältimatu osana, julgen väita, et kaotajaks jääb siiski eraõiguslik isik, kelle rahakoti arvelt usaldust kuritarvitatakse. Näiteks on ehitusvaldkonnas sõlmitavate lepingute maksumus reeglina piisavalt suur, et ühe tehinguga ettevõttele paarikümne tuhande suurune kahju tekitada. Veel mõned aastad tagasi oli kohtu all projektijuht, kes ehitusprojektide raames pakkumiste küsimisel ja tehtud tööde vastuvõtmisel isikliku kasuna ligi kaheaastase ajavahemiku jooksul äriühingutelt üle 500 000 euro teenis.

Samuti kahjustab erasektori korruptsioon ka teiste, ausalt turul püsida üritavate ettevõtete konkurentsi.

Mõned näited

  • Ehitusettevõtte eritööde projektijuht, kelle pädevuses on oma valdkonnas alltöövõtjatelt pakkumiste võtmine ja selle pinnalt alltöövõtja väljavalimine, otsustab, et alltöövõtjana võiks tööd ära teha hoopis tema tuttav, kes pole ehitusturul küll eriti tuntud ning ei ole ka tema pakkumine hinna poolest kõige soodsam. Tuttav toob projektijuhile vastutasuks pudeli konjakit.
     
  • Ettevõtte ostujuht otsustab lepingud sõlmida osapoolega, kes näiteks iga sisseostetud tooteühiku pealt talle protsendi maksab või lihtsalt lepingu sõlmimise eest reisi välja teeb. Tooted ei pruugi küll iseenesest halvad olla, kuid protsent, mida ühiku pealt makstakse, tuleb taaskord ettevõtte enda taskust.
     
  • Ehitusjärelevalve tegija kirjutab 500 euro eest ehitusaktidele alla, vaatamata seejuures töid üle. Ilmselt meenub siinkohal ka Riia Maxima varingu kaasus, mille asjaolusid selgitatakse välja siiani.

Kui ettevõtjad ise ei tunneta, et erasektori korruptsioon neid puudutab või peavad seda äritegevuse normaalseks osaks, siis ilmselt on keeruline midagi parandada. Kui huvi oma ettevõtte majandusliku käekäigu vastu on aga suurem, siis ilmselt tasuks alustada sellest, et rohkem oma töötajate otsuste üle kontrolli saavutada. Näiteks kehtestada ettevõttesisene reeglistik ja järelevalvesüsteem lepingute sõlmimise üle või tellida auditeid väljastpoolt. Kindlasti tasuks esmalt mõelda sellele, kui palju otsustuspädevust üldse on töötajatele antud ning kui tihti on töötajate otsuseid kontrollitud. Võib-olla aitab esimese sammuna pistelise kontrolli tegemine tehtud lepingute üle, et ka töötajal tekiks tunne, et ta ei tegutse kontrollimatult. Kõik on ettevõtja enda kätes.

Kasutatud statistika

tarkvara 4

Veel samal teemal

Viimati lisatud artiklid samas rubriigis

Vaata kõiki artikleid

Soovitame samal teemal e-poest

 
Merit iPhone
Töövahendid
Naljanurk

Raamatupidaja kontrollib töölähetusest saabunud töötaja kuludokumente.
"Mis astronoomiline summa see on?"
"See on arve hotelli eest."
"Aga kes andis Teile loa hotell ära osta?"

Uudised > Eelnõud
Kalender & arhiiv
E T K N R L P
1 2 3 4 5 6
7 8 9 10 11 12 13
14 15 16 17 18 19 20
21 22 23 24 25 26 27
28 29 30 31
« Mai 2018 »
Tööpäevade arv kuus 22
Töötunde kuus 176
Riigipühad: 01.05 ja 20.05

Vaata tööajafondi..
E-POOD
Gallup
Kas teie ettevõttes tutvustatakse töötajatele juba uue isikuandmete kaitse üldmääruse nõudeid?
 Jah
 Ei
 Ei tea
Äriregister
Kreedix
Maksu- ja tolliamet
Eesti KMKR otsing
  • Pallas
  • RE Kinnisvara
  • epood
  • Maksuskoop
 
Koostööpartnerid
  RMP Eesti RMP Eesti OÜ Registrikood 11027462
KMKR EE100898345

Swedbank: EE582200221024811122
SEB Pank: EE221010220073067015
LHV Pank: EE117700771000732704

Jur. aadress: Rukki 18-8, Tallinn
Kontor: Mustamäe tee 5-607, Tallinn
Tel. 6 848 110
E-post: info@rmp.ee
RMP Eesti tooted Portaal RMP.ee
Uudiskiri Nädalakiri
Ajakiri Spetsialist

Raamatupidaja kalendermärkmik
Juhendraamat KÜ raamatupidamine
Juhendraamat MTÜ raamatupidamine
Dokumendinäidised

KOOLITUSED
Raamatupidamisteenus
Majandusarvestuse põhitõed

RSSFacebookTwitter
RMP.ee Kontakt
Uudised
Kasutajatingimused
Foorumi tingimused
Koostööpartnerid
REKLAAM
Tagasiside

STATISTIKA
255439  Foorumi postitust
353  E-poe toodet
87  Koolitust
22197  Artiklit
52723  Registreerunud kasutajat
36286  Nädalakirja tellijat
33470  Pers. pakkumise tellijat
Lugeja staatus  KÜLALINE
   - ei näe spetsialistide artikleid
   - ei kehti soodustused
   - ei saa populaarset uudiskirja Nädalakiri

REGISTREERU


 REGISTREERUNUD KASUTAJA
   + kõik artiklid sisselogimisel nähtavad
   + PDF ajakiri Spetsialist tasuta
   + uudiskiri Nädalakiri e-postile
   + soodustused RMP Eesti koolitustele

Logi sisse
 

© RMP Eesti OÜ 2004-2017