Tarbijakaitseametil on valminud ettevõtjale uus juhend, kuidas vältida lühinumbrite kasutamist tarbijaga sõlmitud lepingutega seotud küsimustes. Nimelt, kui ettevõtja võimaldab tarbijal lepinguga seonduvalt endaga ühendust võtta, ei või ettevõtja nõuda tarbijalt selle eest täiendavat tasu, st numbrile helistamine ei tohi maksta rohkem kui riigisisesele mobiiltelefoni või lauatelefoni numbrile helistamine.
Tavalise infotelefonina võib kõrgendatud tariifiga telefoninumbrit (nt lühinumbrit) siiski kasutada, kui tarbija saab telefoninumbrile helistades teavet või esitada küsimusi olukorras, kus veel lepinguline suhe puudub. Kõrgendatud tariifiga lühinumbrit võib kasutada ka äriklienditeeninduse puhul.
Lepingutega seotud küsimustes tuleks tarbijale ühenduse võtmiseks välja pakkuda tavalist lauatelefoni või mobiiltelefoni numbrit, millele helistamise hind lähtub paketipõhisest põhitariifist. Juhul, kui oluline on numbri lihtsus ja meeldejäävus, siis tarbijakaitseamet soovitab valida lihtsalt meeldejääva pika telefoninumbri.
Kui ettevõte soovib ikkagi pakkuda lühinumbrit, siis peaks ettevõte tarbijakaitse hinnangul hüvitama lühinumbrile tehtud kõnede hinnast põhitariifist enam makstava osa.
Juhisega on lähemalt võimalik tutvuda siin.
