aastaaruanne 2017
Laupäev, 16. Detsember
 

Millal osaniku hääled vaikivad

Autor
Ergo Blumfeldt
Advokaadibüroo TRINITI partner ja vandeadvokaat

Väikeosanike õiguste kaitse kontekstis on viimasel ajal sageli tulnud jutuks huvide konflikti küsimus. Väga sagedane on olukord, kus ühingu enamusosanik on ka ühingu juhtkonna liige ning kontrollib seeläbi ühingu tegevust. Oma praktikast julgen öelda, et kui osanikule kuulub üle 50% osakapitalist ja ta on ka näiteks ainus juhatuse liige, siis kõnepruuk "minu firma" on jutu sisse lihtne tulema, isegi kui ühingus on väikeosanikke.

"Minu firma ei olegi minu firma?"

Äriõiguses on sellise olukorra vältimiseks, kus osaniku huvid osanikuna ja ühingu esindajana on vastuolus, ette nähtud hääleõiguse piiramise põhimõtte. See tähendab, et teatud toimingute otsustamisel osanike koosolekul ei ole osanikul hääleõigust. Osanik ei võta osa hääletamisest ja tema hääled arvatakse kvoorumist välja, kui otsustatakse:

  • tema vabastamist kohustusest või vastutusest,
  • temaga tehingu tegemist või
  • nõude esitamist tema vastu.

Näiteks: osanikule A kuulub 60% häältest, osanikule B 25% häältest, osanikule C 10% häältest ja osanikule D kuulub 5 % häältest. Otsustamisele tuleb nõude esitamine osaniku A vastu. Sellise päevakorrapunkti osas osanik A hääletada ei saa ja tema hääled arvatakse kvoorumist välja. Otsus osaniku A vastu võetakse vastu, kui ülejäänud osanikest üle poole on osanike koosolekul kohal ja koosolekul osalevatest üle poole hääletavad otsuse poolt (juhul kui põhikirjas pole teisiti ette nähtud).

Sarnased põhimõtted kehtivad ka juhul kui ühing sõlmib lepingu mõne osanikuga. Näiteks kui osanik A soovib rentida ühingule kuuluvat kinnisvara, siis selleks peab osanike koosolek andma oma nõusoleku ja osanik A selle otsustamisel hääletada ei saa.

Tehingute puhul ei ole hääleõiguse piirang absoluutne. Näiteks kui osanik on juhatuse liige ja soovitakse sõlmida ühingu ning juhatuse liikme vahel juhatuse liikme lepingut, siis Riigikohus on näinud ette, et sellisel juhul on osanikul õigus hääletada hoolimata hääletusõiguse piirangutest.

"Põgene hääleõiguse piiranguga osanik, see on ainus võimalus…"

Huvide konflikti küsimuses tuleb ka mainida praktikas sageli ettetulevat põgenemistaktikat. Kui osanike vahel on tekkinud vaidlused ja soovitakse hakata nõudeid menetlema osanike koosolekul, siis hakkavad osalused kiiresti liikuma. Ehk, et ülaltoodud näites kus osanik A on löögi all, siis üks hetk avastavad osanikud B, C ja D, et osanikuks ei ole enam osanik A, vaid tema osalused on liikunud mõnda juriidilisse kehasse, mille osas hääleõiguse piirangud ei kehti.

Praktikas on tulnud ka ette juhtumeid, kus enne iga koosolekut, kus osaniku A personaalküsimus arutusele tuleb, liigub osalus juriidilisse kehasse ja pärast koosolekut tagasi osanikule A. Ja nii iga osanike koosoleku puhul.

Tegemist on nii sagedase probleemiga, et sarnaseid kaasuseid on Riigikohtu praktikas mitmeid. Väikeosaniku kaitseks on kohus tõlgendanud, et olgugi et üldreeglina on iga osanik vaba tegema oma osalusega mida tahab, aga teatud juhtudel võib selline osaluse üleandmine ikkagi olla tühine, näiteks kui on tehtud näilik tehing.

Näiliku tehinguga soovivad pooled jätta mulje tehingu tegemisest, mida nad tegelikult ei soovi teha, või varjata teist tehingut. Kui vaidlusaluse osanik A tegelikult soovis osaluse üle anda, siis ei ole tegu näiliku tehinguga. Küll aga võib osaluse üleandmisele suunatud tehing, mille eesmärk on ebamoraalne ja taunitav, olla vastuolus heade kommetega.

Head kombed huvide konflikti kontekstis

Riigikohus on tehingute heade kommete vastasust arutanud korduvalt. Esimestel lahenditel on juba vanust üle 20 aasta.

Kohtu poolt sõnastatud üldreegel on et tehing on vastuolus heade kommetega, kui see eksib ausalt ja õiglaselt mõtlevate inimeste õiglustunde ja väärtushinnangute ning õiguse üldpõhimõtete vastu tehingut tegemise ajal ning tehingu heade kommete vastasus võib tuleneda kas tehingute eesmärgi heade kommete vastasusest või ühe poole ebamoraalsest käitumisest tehingu tegemise eesmärgil. Tehingu tegemise heade kommete vastasuse hindamisel tuleb arvestada kogumis kõiki sellega seotud olulisi asjaolusid, mh tehingu sisu ja selle tegemise asjaolusid.

Huvide konflikti kontekstis ongi heade kommete vastasus üheks võimalikuks väikeosaniku kaitsevahendiks. Riigikohus on märkinud, et muuhulgas võib osaluse võõrandamine olla näilik ja tehing tühine, kui tehingu eesmärgiks oli vältida hääleõiguse piirangu kohaldamist.

Kokkuvõtteks

  1. See, et osanikule kuulub üle poole ühingu osakapitalist, ei tähenda et tal on vabad käed ühingu eest otsustamisel.
     
  2. Kui osanik soovib sõlmida ühingu nimel tehingut isikuga, kus osanikul endal on äratuntavad ärihuvid, siis tuleb kindlasti formaalsustele mõelda. Isegi juhul kui osanike vahel on taevas pilvitu.
     
  3. Kui oled väikeosanik, siis tea oma õigusi. Kohtupraktika liigub samm-sammult "enamusosanik = tema firma" lähenemiselt maailma, kus tsiviilõiguse üldpõhimõtted nagu heade kommete järgimine osanike vahelistes suhetes, on väikeosanikule abiks. Loodetavasti tuleb ka seadusandja varsti kaasa sellise arenguga.
tarkvara

Veel samal teemal

Viimati lisatud artiklid samas rubriigis

  • Kuidas saab alustav eksportija enda äritehinguid kindlustada? 13.12.2017

    Praegu on Eesti ettevõtted kindlustanud end rohkem kui 4000 äripartneri vastu, et ennetada võimalikke makseriske ja kahjusid oma ärile ning samal ajal julgemalt oma äri kasvatada. Kuidas aga see kindlustus töötab? Eksporditehingutega seotud makseriskide kindlu ...
    Loe edasi..

  • Droonide lend üle seaduste 13.12.2017

    Mehitamata õhusõidukid ehk droonid koguvad maailmas üha enam populaarsust ja on paratamatult saamas ka osaks meie igapäevaelust. Drooni pardal ei ole pilooti ning selle juhtimine toimub tehniliste abivahendite vahendusel või eelnevalt programmeeritud lennuna automaatse ...
    Loe edasi..

  • Patriootlikud maksumaksjad 11.12.2017

    Eesti inimesed on alati olnud uhked oma riigi üle. Patriootlikkust näidatakse välja nii laulupeol, vabariigi aastapäeval, spordisündmustel ja mujal. Siis hoitakse kokku ja Eesti lippu kõrgel. Veider on aga see, miks ei käituta samamoodi kui hakatakse palka maksma ...
    Loe edasi..

  • Äritegevuse alustamine Soomes 06.12.2017

    Äritegevuse alustamine Soomes eeldab üldjuhul seda, et ettevõte esitab ettevõtte registreerimiseks asutamisteate. Asutamisteatega ettevõte registreerib või esitab registreerimisavalduse sõltuvalt oma tegevusest maksameti tulumaksukohustuslaste registrisse ...
    Loe edasi..

  • Laienemine välisriikidesse pole ainult suurte pärusmaa 05.12.2017

    Eesti ettevõtetest 99% on Euroopa definitsioonide järgi väikese ja keskmise suurusega ettevõtted. Ehk praktiliselt kõik. Seega, kui räägime ekspordi toetamisest või bürokraatia vähendamisest, tuleb meil paratamatult silme ette kujutada ettev& ...
    Loe edasi..

Vaata kõiki artikleid
 
Kaibemaksu raamat
Töövahendid
Naljanurk


Uusrikas tuleb Singapurist komandeeringust ja näitab raamatupidajale arveid.
"Aga mis astronoomiline summa see on?" küsib raamatupidaja.
"Hotelliarve," vastab uusrikas.
"Aga miks oli kolmeks päevaks vaja kogu hotell kinni panna?"
"Ei mäleta."

Uudised > Eelnõud
Kalender & arhiiv
E T K N R L P
1 2 3
4 5 6 7 8 9 10
11 12 13 14 15 16 17
18 19 20 21 22 23 24
25 26 27 28 29 30 31
« Detsember 2017 »
Tööpäevade arv kuus 19
Töötunde kuus 152
Riigipühad: 24.12, 25.12 ja 26.12

Vaata tööajafondi..
E-POOD
Gallup
Kuidas lähete sel aastal vastu uuele aastale?
Äriregister
Kreedix
Maksu- ja tolliamet
Eesti KMKR otsing
  • LeapIN
  • estanc
  • Maksuskoop
 
Koostööpartnerid
  RMP Eesti RMP Eesti OÜ Registrikood 11027462
KMKR EE100898345

Swedbank: EE582200221024811122
SEB Pank: EE221010220073067015
LHV Pank: EE117700771000732704

Jur. aadress: Rukki 18-8, Tallinn
Kontor: Mustamäe tee 5-607, Tallinn
Tel. 6 848 110
E-post: info@rmp.ee
RMP Eesti tooted Portaal RMP.ee
Uudiskiri Nädalakiri
Ajakiri Spetsialist

Raamatupidaja kalendermärkmik
Juhendraamat KÜ raamatupidamine
Juhendraamat MTÜ raamatupidamine
Dokumendinäidised

KOOLITUSED
Raamatupidamisteenus
Majandusarvestuse põhitõed

RSSFacebookTwitter
RMP.ee Kontakt
Uudised
Kasutajatingimused
Foorumi tingimused
Koostööpartnerid
REKLAAM
Tagasiside

STATISTIKA
250816  Foorumi postitust
356  E-poe toodet
93  Koolitust
22760  Artiklit
51993  Registreerunud kasutajat
35927  Nädalakirja tellijat
33178  Pers. pakkumise tellijat
Lugeja staatus  KÜLALINE
   - ei näe spetsialistide artikleid
   - ei kehti soodustused
   - ei saa populaarset uudiskirja Nädalakiri

REGISTREERU


 REGISTREERUNUD KASUTAJA
   + kõik artiklid sisselogimisel nähtavad
   + PDF ajakiri Spetsialist tasuta
   + uudiskiri Nädalakiri e-postile
   + soodustused RMP Eesti koolitustele

Logi sisse
 

© RMP Eesti OÜ 2004-2017