Brexit ja selle tagajärjed on olnud üks viimase kahe kuu peamisi arutlusteemasid nii meedias, töökeskkondades kui sõprade seltsis. Aga mis siis ikkagi saab, kui saabub see päev, mil Ühendkuningriik pole enam Euroopa Liidu liige?
Ilmselt ei oska täpseid vastuseid anda veel keegi, küll aga võib juba praegu nii mõndagi ette aimata. Kaubanduskoda pani kirja võimalikud stsenaariumid, mis võivad hakata Eesti ettevõtjaid ja ettevõtlust otseselt või kaudselt mõjutama.
Kuna Eesti majanduse käekäik sõltub suuresti Euroopa Liidu (EL) majandusest, on üldine ebastabiilsus ning teadmatus ELi ja Ühendkuningriigi (ÜK) suhete tuleviku osas selgelt ebasoodsa mõjuga Suurbritanniaga äri ajavate Eesti ettevõtjate jaoks. Praegu pole veel teada, millistel tingimustel ÜK liidust lahkub, viimaste andmete kohaselt ei plaani Suurbritannia uus peaminister lahkumiseks avaldust esitada enne 2017. aastat. Mida varem aga saabub selles osas selgus, millise lähenemise valivad EL ja Suurbritannia edaspidiste majandussuhete reguleerimisel, seda parem on see ka Eesti ärikeskkonna jaoks.
Praegu iseloomustab mõju Eesti ettevõtjatele vähenenud kindlustunne, mis ei võimalda teha pikemaajalisi plaane ÜKga äri ajamisel. Seetõttu on tõenäoline investeeringute vähenemine ÜKga äri ajamisel ning üleüldine huvi vähenemine sealse turu suhtes. Samuti on juba selge, et lahkumisest tingitud negatiivne mõju avaldab ennast naela kursi languse ja ebastabiilsusena. See toob kaasa võimalikud majanduslikult negatiivsed tagajärjed ÜKga äri ajavate Eesti ettevõtjate jaoks, mis on praeguseks juba mõneti ka realiseerunud.
Pikemas perspektiivis võib Eesti ettevõtteid negatiivselt mõjutada ka Suurbritannia kui ühe olulise ELi eelarvesse panustaja lahkumine, mis toob suure tõenäosusega kaasa erinevate ELi toetuste vähenemise, sh ka Eesti ettevõtjatele.
Kindlasti ei tähenda ÜK lahkumine seda, et Eesti edaspidi sealsete firmadega äri koos ei tee. Siiski peavad ettevõtjad olema valmis suuremaks bürokraatiaks ning mõningate protseduuride aeganõudvamaks muutumiseks.
Eesti jaoks positiivse poole pealt võib loota, et kuna Suurbritannia EList lahkumine motiveerib suure tõenäosusega paljusid seal asuvaid ettevõtjaid oma kontorit mujale Euroopa Liitu kolima, annab see Eestile võimaluse meelitada siia välisettevõtjaid, kes on huvitatud endiselt ELi ühisturust osa saamisest. E-residentsuse projekt ning erinevad infotehnoloogilised lahendused aitavad juba praegu Eesti kui võimaliku ettevõtte asukoha valimise atraktiivsusele kaasa.
Olulisemad, ent ühtlasi ka raskemini ettenähtavad on ÜK lahkumise kaudsed mõjud. Ehkki Suurbritannia ei ole Eesti jaoks esmane kaubanduspartner, siis võib kaudsemalt Eesti jaoks rolli mängida Ühendkuningriigi EList lahkumisega kaasnev negatiivne majanduslik mõju Saksamaa jaoks, kellele Suurbritannia on oluliseks ekspordipartneriks. Saksamaa on aga tähtis kaubanduspartner nii Eesti kui Rootsi jaoks, kes on omakorda Eestile oluline eksporditurg.
Eesti ettevõtjate jaoks võib kaasneda teisigi raskemini prognoositavaid tagajärgi. Kuna ettevõtjaid mõjutab nii kaudsemalt kui otsesemalt ka ELi seadusandlus, tuleb arvestada, et ÜK otsuse tulemusel liigub seadusandlik suundumus liidu tasandil tõenäoliselt enama reguleerimise, suurema riigipoolse sekkumise ning sotsiaalse kaitse senisest intensiivsema tagamise suunas (sh vara ümberjaotamine). Ühtlasi võib väheneda liikmesriikide valmisolek uute algatuste ja arengute toetamiseks, mis võib samuti pärssida Eesti ettevõtete arenguvõimalusi.
Võimalikke stsenaariume Eesti ja ELi ning siinsete ettevõtete jaoks ei saa hinnata eraldiseisvalt liitu mõjutavatest muudest olulistest maailmasündmusest, sh järgmisel aastal toimuvatest valimistest Saksamaal ja Prantsusmaal, aga ka selle aasta novembris toimuvatest USA presidendivalimistest. Nende valimiste tulemused, pagulaskriis ning julgeolekuküsimused võivad anda tõuke suuremateks reformideks ELis ja selle valitsemises.
Eesti peaks oma majanduse ja huvide kaitseks olema valmis erinevateks stsenaariumiteks ning olema piisavalt paindlik, ent samas järjekindel kaitsmaks riigi majandushuve nii liidu kui siseriiklikul tasandil. Brexitiga seonduvalt on oluline, et Suurbritannia lahkumise küsimustele lahendusi otsides ei hajuks tähelepanu Euroopa Liidu tasandil muudelt olulistelt küsimustelt ning muuhulgas ka Euroopa majanduslikult käekäigult. Euroopa võimekus erinevate kriisidega edukalt tegeleda on otseses sõltuvuses Euroopa majanduslikust võimekusest ja seega ettevõtete käekäigust, mistõttu tuleb pöörata olulist tähelepanu, et ühisturg toimiks efektiivselt ka Suurbritannia osaluseta.
