Juba kuus aastat on Eestis pankrottide hulk vähenenud. Krediidiinfo värskelt koostatud pankrotiuuringust selgub, et 2015. aastal kuulutati Eestis välja 376 äriühingu maksejõuetus, nendest pankrotini jõudis 147, ülejäänud menetlused raugesid. Kui aga möödunud aasta pankrotistatistikas põhjalikumalt järge ajada, saab selgeks, et oma tugeva pitseri sellele jättis Estonian Air.
Esiteks sai Estonian Airi pankrotistumine suurima tähelepanu osaliseks. Lisaks oli tegu ka kõige suurema ja olulisemaga pankrotistunud ettevõtetest.
Rahvusliku lennukompanii hääbumisele on eestlased kaasa elanud juba mitu aastat. Viimati lõpetas Eesti riigile ja SAS Grupile kuulunud lennufirma kasumiga aasta 2005, kuid sellele järgnesid aasta-aastalt kuhjuvad kahjuminumbrid, juhivahetused ja saatuslikuks saanud rahasüstid Eesti riigi poolt. Kokku tegi valitsus lennukompaniisse viis rahasüsti umbes 130 miljoni euro väärtuses – ilma vajaliku Euroopa Komisjoni riigiabi loata. 2013. aastal alanud uurimine kulmineeruski mullu novembris. Estonian Airi juhatus otsustas suure meediakära saatel 8. novembrist äritegevuse lõpetada, põhjuseks Euroopa Komisjoni otsus, et saadud riigiabi oli ühisturuga kokkusobimatu ja tuleb omanikule tagastada. Kapitali tagasimaksmiseks aga kehval järjel firmal jõudu ei jätkunud. Lennufirma viimane lend toimus veel 7. novembril. Harju Maakohus kuulutas Estonian Airi pankroti välja 29. detsembril.
Lennukompanii nihutas pankrotistatistikat
Veel 2012. aastal teenis Estonian Air 91,5 miljonit eurot müügitulu ning vedas 890 tuhat reisijat, seega oli lennufirma suurim 2015. aastal pankrotistunud ettevõte. Mullu pankrotistunud ärid olid viimasel tegevusaastal teeninud kokku 197 miljonit eurot müügitulu, kolmandik sellest tuleb kirjutada Estonian Airi arvele. Tüüpiline pankrotiettevõte oli endiselt mikro- või väike-ettevõte (53% pankrotistunud äriühingutest) või lausa majandustegevuseta keha (27%).
Eriline oli rahvuslik lennufirma ka muus. Estonian Air on majandusaruandeid esitanud korrektselt, kuid näidanud teistest pankrotiettevõtetest kehvemat seisu. Lennufirmal oli teistest märksa rohkem varasid, kuid ka kohustusi. Aktiva osas kergitas Estonian Air pankrotistunud ettevõtete keskmist olemasoleva raha ja finantsinvesteeringute summat 6 korda, käibevara 1,6 korda, materiaalse põhivara väärtust pea 3 korda ja põhivara kokku 1,8 korda. Lennufirma tõttu oli pankrotiettevõtete passiva 1,7 korda suurem, laenukohustusi 2,3 korda ja muid kohustusi kokku 2,2 korda rohkem kui Estonian Airi arvestamata olnuks. Pankrotistunud äriühingute võlgades oli laenude osatähtsus mullu pea kolm korda suurem, kui 2014. aastal, kuid ka siin moodustasid suurema osa Estonian Airi laenud.
Kui üheks pankrotiohus ettevõtte tüüpiliseks tunnuseks on maksehäired ja maksuvõlg, siis Estonian Air oli riigiettevõttena oma tegevusaja vältel korrektne maksja. Ka tegutses lennundusettevõte aktiivselt lõpuni välja, teenides viimastel tegutsemisaastatel omanikele kahjumit (2012 – 51,5 milj eurot; 2013 – 81, milj eurot; 2014 – 10,4 milj eurot). Estonian Airi kahjum moodustaski pankrotistunud ettevõtete kogukahjumist koguni kolmveerandi.
Negatiivne omakapital
Mullu pankrotistunud ettevõtete keskmise omakapitali näitaja oli kehvem kui varasematel aastatel ehk -121 tuhat eurot. Kui Estonian Airi näitaja kõrvale jätta, oli ülejäänud pankrotistunud ettevõtete keskmine omakapital +76 tuhat eurot ehk hoopiski positiivne.
Estonian Air paistis ka varasemalt silma negatiivse omakapitali poolest (2014 – 31 milj eurot; 2013 – 23 milj eurot). Tavapäraselt on negatiivne omakapital selgemaid märke suurtest raskustest. See tähendab, et kahjumid on kuhjunud ning pankroti korral võlausaldajatel summaarselt midagi tagasi saada ei ole. Sellise omakapitaliga ettevõtetele on Äriseadustikus ette nähtud sundlikvideerimine, kuid Estonian Air lootis restruktureerimisplaani heakskiitmisele Euroopa Komisjoni poolt, mille järel plaanis riik suurendada ettevõtte omakapitali 41 miljoni euro võrra ja viia kapitaliseerituse seadustega kooskõlla.
Kehv reiting ennustas probleeme
Krediidiinfo reiting näitab enamiku pankrotifirmade riskantsust juba aastaid enne pankrotti. Kui ettevõttel on reiting pikemalt määratlemata ehk U, on maksejõuetuseni triivimise tõenäosus päris suur. Riskantne on ka reiting C ja keskmisest riskantsemad B ja BB reitinguga ettevõtted. Estonian Airi reiting on viidanud ohule juba aastaid: 2011. aastal oli lennukompanii reiting BB; 2012. aastal C; 2013. ja 2014. aastal B.
Kuigi reiting ja finantsnäitajad tunnistavad Estonian Airi pikka virelemist, on lennufirma elus hoidmine ka teisalt mõistetav. Riik on soovinud tagada, et Tallinnal oleksid otseühendused Euroopa sihtkohtadega. Peaminister Taavi Rõivas on kommenteerinud, et arvestades meie turu väiksust ja konkurentsi, peame maksumaksjatena oma lennufirmale aastas umbes 10–20 miljonit eurot peale maksma. Estonian Airi puhul loodeti viimse hetkeni riigiabi seaduslikkusele ning firma uue restruktureerimiskava alusel plaanis lennukompanii 2017. aastaks kasumisse jõuda.
Kokkuvõtteks oli 2015. aasta suurim ja enim kõneainet pakkunud pankrot märgilise tähtsusega. Kuid rahvusliku lennukompanii lugu ei ole veel läbi. On ju loodud uus lennufirma Nordica, mille õnnestumised ja ebaõnnestumised pea sama palju vastukaja tekitavad. Samuti võib AS Estonian Airi pankrotiprotsess kesta veel aastaid. 11. jaanuari seisuga oli Estonian Airile nõudeid esitanud 155 võlausaldajat kogusummas 128 miljonit eurot. Ettevõttel oli varasid aga hinnanguliselt vaid 11,4 miljoni euro ulatuses.
