aastaaruanne 2017
Laupäev, 16. Detsember
 

Riigihange – riigi mitmekülgne tööriist

Igal aastal avaldab rahandusministeerium riigihankevaldkonna kokkuvõtte möödunud aasta olulisemate arengute kohta ja annab ka ülevaate riigihankepoliitika laiematest eesmärkidest.

Rahandusministeeriumi riigihangete ja riigiabi osakonna nõunik Karoli Niilus kirjutab äsja avaldatud dokumendi põhjal pikemalt kahest olulisest suunast Eesti riigihankepoliitikas: 

  • miks on vaja ja kuidas saab suurendada väikese ja keskmise suurusega ettevõtete osakaalu riigihangetes ning
     
  • kuidas on riigihangete kaudu võimalik toetada erinevates riigile olulistes valdkondades eesmärkide saavutamist.

Riigihankepoliitika elluviimine ja selle raames eesmärkide saavutamine sõltub eelkõige hankijatest ning nende poolt elluviidavast hankepraktikast. Riigil on siin mitmeid võimalusi läbi hankepraktika kujundamise erinevate valdkondlike eesmärkide saavutamise toetamiseks.

Väikese- ja keskmise suurusega ettevõtete hangetel osalemist on vaja toetada

Riigihankepoliitika üheks prioriteediks on tagada juurdepääs riigihankelepingutele ka väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele (VKE). See on ka üle-Euroopaliselt üks riigihankepoliitika strateegilistest eesmärkidest ja sellele pöörati palju tähelepanu möödunud aastal riigihangete seaduse eelnõu menetlemisel. Riik on suurostja ning hangib üldjuhul nii kvantitatiivselt kui ka rahalises mahus pigem suuri koguseid, mistõttu riigihangetel kipuvad eelist omama suuremad ettevõtted. Euroopa Komisjoni soovituse1 alusel loetakse suurettevõtteks kõiki ettevõtteid töötajate arvuga üle 250 inimese, aastase käibega üle 50 miljoni euro ja/või aastase bilansimahuga üle 43 miljoni euro.

Veel samal teemal

Eestis kui Euroopa mõistes väikeriigis, ei ole suurettevõtete domineerimine riigihankemaastikul seni teadaoleva info põhjal nii valdav olnud kui mõnes Euroopa suurriigis, kuid 2016. aasta andmete alusel võib siiski väita, et ka meil on riigihankelepingute "võitmine" tõenäolisem just suurettevõtete jaoks.

Üle poole riigihangete rahalisest mahust võidavad suured ja keskmised ettevõtted

Riigihangetes osalenud ettevõtete suuruse kohta oleme riigihangete registris statistikat kogunud viimased paar aastat. Eelmisel aastal alustatud hangetest moodustas suurettevõtetega sõlmitud lepingute osakaal 13% ning ülejäänud 87% riigihankelepingutest on sõlmitud VKEdega.

Keskmise suurusega ettevõte, mis on Euroopa Komisjoni soovituse1 mõistes küll VKE, on Eesti mõistes siiski juba suur ettevõte, kuna Eesti on väikeriik. Keskmise suurusega ettevõtetega sõlmiti 2016. aasta riigihangete tulemusel lepinguid 22% juhtudest. Suurte ja keskmise suurusega ettevõtetega sõlmitud lepingute rahaline maht moodustas aga aasta jooksul sõlmitud riigihankelepingute rahalisest mahust tervelt 55% ehk isegi üle poole. Eesti ettevõtlusmaastiku alustalaks on samas just mikro ja väikese suurusega ettevõtted, kes moodustavad 99% ettevõtete arvust, kuid kellele jääb riigihangete rahalisest mahust alla poole.

Samal ajal on Eesti jaoks jätkuvalt probleemiks olnud ka riigihangete raames üsna väike konkurentsitase, mis on olnud viimastel aastatel tasemel ca 3,5 pakkujat ühe hanke kohta. Kuna suurettevõtetest on juba praegu riigihankelepingutega seotud 90%, samal ajal kui VKEdest vaid alla 3%, siis ilmselgelt tuleb riigihangete raames konkurentsi suurendamiseks panustada just VKEdele.

Hankijad peavad kaaluma hangete "tükeldamist", et parandada VKEde osalemisvõimalusi 

Selle aasta 1. septembril jõustunud uus riigihangete seadus toetab VKEde riigihangetele paremat juurdepääsu. Seadus näeb ette, et üle riigihanke piirmäära soetuste (asjad ja teenused üle 60 000 euro ja ehitustööd üle 150 000 euro) puhul peab hankija alati kaaluma võimalust hange väiksemateks osadeks jagada, et kaasata hankele rohkem pakkujaid just eelkõige VKEde seast. Samas see tähendab, et menetlusreeglite valikul summeerimispõhimõtet järgides võib tekkida hankijale täiendav töökoormus. Hankija peab leidma vastuse küsimusele, kas suurendada oma vaeva väikeettevõtluse kui Eesti ettevõtlusmaastiku alustala toetamise nimel või leida põhjendusi hangete osadeks jagamisest loobumiseks ning seeläbi lihtsustada ja kiirendada hankemenetluse läbiviimist?

Arvestades hankemenetluse läbiviimise protsessi keerukust ning mitmetahulisust ei saa hankijale pahaks panna, kui uues seaduses jõustunud hanke osadeks jagamisest loobumise põhjendamise kohustust nähakse pigem tülika töökoormust tekitava lisamurena kui laia mõju omava, Eesti ettevõtlusmaastikku ja seeläbi ka majanduskasvu ning –arengut toetava meetmena. Samas võidab Eesti sellest sättest vaid juhul, kui selle eesmärk leiab laiemat mõistmist, toetust ning kasutamist. Riigi majanduse heaolu aluseks on võimalikult laialdane ettevõtete edu, mistõttu ongi oluline mõista antud regulatsiooni laiemat eesmärki, et hangete väiksemateks osadeks jagamisega parandada VKEde konkurentsivõimalusi riigihankelepingutele juurdepääsuks.

Eeldades, et hanke väiksemateks osadeks jagamise säte leiab hankijates mõistmist ning selle kasutamise tulemusena realiseerub loodetud mõju konkurentsi suurenemise näol läbi täiendava VKEde turulepääsu, tekib vaatluse alla uus aspekt. Läbi konkurentsi suurenemise on oodatav ka lisanduv hinnasurve. Sellise arengu puhul jätkuvalt ka kvaliteedi säilimise ja tõusu tagamiseks ning riigihankepoliitika sekundaarsete eesmärkide saavutamise toetamiseks omandab veelgi enam tähtsust pakkumuste hindamisele kvaliteedikriteeriumide seadmine, ehk hindamisel majandusliku soodsuse kasutamine.

Majanduslikult soodsaim – kvaliteet optimaalse hinnaga

Seni on üsna laialt juurdunud arvamus, et riik peab tulenevalt riigihangete seadusest alati eelistama odavaima hinnaga pakkumust. Tegemist on eksiarvamusega, mis ei ole kooskõlas olnud seadusandja sooviga juba vähemalt viimased 10 aastat. Kuid eelnevate aastate laialt levinud praktika tõttu, kus pakkumuste hindamisel on valdavalt lähtutud madalaimast hinnast, on antud müüt olnud äärmiselt visa kaduma.

Kuna Eestis on läbi aastate olnud pakkumuste hindamine lähtuvalt madalaimast hinnast eelistatud (2015. aastal 85% ja 2016. aastal 84% ulatuses) ja seda on toetanud ka senine vaidlustuskomisjoni ja kohtute praktika, on seadusandja olnud keerulise valiku ees. Tuleb suunata hankijaid kaasama pakkumuste hindamisse ka kvaliteedikriteeriume, samal ajal jättes siiski võimaluse ka madalaimast hinnast lähtumiseks. Kvaliteedikriteeriumide kasutamine muudab nii hanke ettevalmistamise kui ka läbiviimise hankija jaoks tihtipeale keerukamaks ning aeganõudvamaks, mistõttu on ka madalaima hinna eelistamine mõistetav, kuid mitte siiski soositav.

Kui konkurentsi suurenemine toob riigihanketurule täiendavad pakkujad, kuid jätkub laialdaselt pakkumuste hindamine lähtuvalt üksnes madalaimast hinnast, tekib oht senise eksiarvamuse täiendavaks juurdumiseks ning ettevõtted keskenduvad pakkumuste esitamisel kvaliteetsete toodete või teenuste pakkumise asemel eelkõige madala hinna pakkumisele ning kvaliteet võib seeläbi jääda teisejärguliseks. Samuti nõrgendab madalaima hinna survel odavate toodete või teenuste pakkumine VKEde konkurentsivõimet. Tegemist oleks riigile pikas perspektiivis kahtlemata ebasoodsa arenguga, mistõttu on paralleelselt konkurentsi suurendamise soodustamisele äärmiselt oluline teadvustada pakkumuste hindamisel kvaliteedikriteeriumide määramise olulisust.

Kvaliteedikriteeriumid hangetes toetavad poliitikaid mitmetes valdkondades

Kvaliteedikriteeriumide kaasamisel pakkumuste hindamisele on võimalik välja selgitada tervikuna majanduslikult soodsaim pakkumus, kuid lisaks on seeläbi riigil võimalik suunata ning soodustada läbi riigihangete ka erinevate teiste valdkondade poliitikaid ning realiseerida strateegilisi eesmärke ehk riigihankepoliitika sekundaarseid eesmärke. Ka Euroopa Liidu riigihangete direktiivid rõhutavad võimalust ja vajadust toetada riigihangete kaudu sotsiaalsete ning keskkonnahoidlike eesmärkide saavutamist ning arendada innovatsiooni.

Eesti on nendest eesmärkidest enim saavutanud keskkonnahoidlike hangete edendamisel. Keskkonnahoidlikke tingimusi sisaldavate hangete rahaline maht on viimastel aastatel olnud kasvamas ja eelmisel aastal moodustasid keskkonnahoidlikud hanked riigihangete rahalisest mahust juba 18%. Riigihangetele keskkonnahoidlike tingimuste lisamisel saab riik olla suunanäitajaks keskkonnasäästlikkuse edendamisel. Läbi hanketegevuse saab riik tekitada nõudlust keskkonnahoidlike toodete ja teenuste järele ning seeläbi soodustada keskkonnahoidlike toodete või teenuste laiemat pakkumist ning ühtlasi keskkonnapoliitika elluviimist.

Riigihangete läbiviimisega saab riik edendada ka sotsiaalpoliitikat läbi sotsiaalsete kriteeriumide lisamise riigihangetesse, tekitades nõudlust sotsiaalselt haavatavate isikute kaasabil toodetud või pakutud asjadele või teenustele. Ka selles vallas on esimesed praktilised kogemused olemas.

Sarnaselt on riigil võimalik läbi erinevate toodete või teenuste kvaliteeti või omadusi kirjeldavate kriteeriumite seadmise olla turul soovitud valdkondades nõudluse tekitajaks kui ka seeläbi suunanäitajaks uute arengusuundade tekitamisel ja soodustamisel.2

Riigi vajadus toodete, teenuste ja ehitustööde järele tekitab turul iga-aastaselt üle 2 miljardi eurose nõudluse, mille kujundamisel saab riik riigihanget kasutada mitmekülgse strateegilise töövahendina, et toetada erinevate valdkondlike eesmärkide saavutamist. Riigihangete kaudu saab riik läbi eriilmelise nõudluse tekitamise toetada majandusarengut, sotsiaal- ja keskkonnapoliitikat, innovatsiooni edendamist ja soovi korral ka teisi valdkondi.

Kahtlemata on riigihangete valdkonnas veel palju olulisi küsimusi, mis on tekitanud elavat vastukaja ning avalikke arutelusid valdkonnas toimuvate arengute üle. See omakorda tõendab, et hankijate poolt elluviidav hankepraktika on mitmeti oluline ja omab laialdasemat mõju kui pelgalt ühe hankega tulemuse saavutamine.


Tutvu ka 2016. aasta riigihankemaastiku kokkuvõttega rahandusministeeriumi kodulehe riigihangete alalehel SIIN.

1 2003/361/EÜ võeti vastu 6. mail 2003 ning jõustus 1. jaanuaril 2005 ning seda kohaldatakse kogu poliitika, kõikide programmide ja meetmete suhtes, mida komisjon VKEde suhtes teostab.

2 Rahandusministeeriumi riigihangete poliitika alalehelt kasuliku teabe alt leiab keskkonnahoidlike, sotsiaalsete ja innovaatiliste hangete edendamise kohta juhendmaterjale, mille on välja töötanud vastavate valdkondade eest vastutavad ministeeriumid. 

tarkvara

Veel samal teemal

Viimati lisatud artiklid samas rubriigis

  • Kuidas saab alustav eksportija enda äritehinguid kindlustada? 13.12.2017

    Praegu on Eesti ettevõtted kindlustanud end rohkem kui 4000 äripartneri vastu, et ennetada võimalikke makseriske ja kahjusid oma ärile ning samal ajal julgemalt oma äri kasvatada. Kuidas aga see kindlustus töötab? Eksporditehingutega seotud makseriskide kindlu ...
    Loe edasi..

  • Droonide lend üle seaduste 13.12.2017

    Mehitamata õhusõidukid ehk droonid koguvad maailmas üha enam populaarsust ja on paratamatult saamas ka osaks meie igapäevaelust. Drooni pardal ei ole pilooti ning selle juhtimine toimub tehniliste abivahendite vahendusel või eelnevalt programmeeritud lennuna automaatse ...
    Loe edasi..

  • Patriootlikud maksumaksjad 11.12.2017

    Eesti inimesed on alati olnud uhked oma riigi üle. Patriootlikkust näidatakse välja nii laulupeol, vabariigi aastapäeval, spordisündmustel ja mujal. Siis hoitakse kokku ja Eesti lippu kõrgel. Veider on aga see, miks ei käituta samamoodi kui hakatakse palka maksma ...
    Loe edasi..

  • Äritegevuse alustamine Soomes 06.12.2017

    Äritegevuse alustamine Soomes eeldab üldjuhul seda, et ettevõte esitab ettevõtte registreerimiseks asutamisteate. Asutamisteatega ettevõte registreerib või esitab registreerimisavalduse sõltuvalt oma tegevusest maksameti tulumaksukohustuslaste registrisse ...
    Loe edasi..

  • Laienemine välisriikidesse pole ainult suurte pärusmaa 05.12.2017

    Eesti ettevõtetest 99% on Euroopa definitsioonide järgi väikese ja keskmise suurusega ettevõtted. Ehk praktiliselt kõik. Seega, kui räägime ekspordi toetamisest või bürokraatia vähendamisest, tuleb meil paratamatult silme ette kujutada ettev& ...
    Loe edasi..

Vaata kõiki artikleid
 
tooleping ja toolepingu seadus
Töövahendid
Naljanurk


Uusrikas tuleb Singapurist komandeeringust ja näitab raamatupidajale arveid.
"Aga mis astronoomiline summa see on?" küsib raamatupidaja.
"Hotelliarve," vastab uusrikas.
"Aga miks oli kolmeks päevaks vaja kogu hotell kinni panna?"
"Ei mäleta."

Uudised > Eelnõud
Kalender & arhiiv
E T K N R L P
1 2 3
4 5 6 7 8 9 10
11 12 13 14 15 16 17
18 19 20 21 22 23 24
25 26 27 28 29 30 31
« Detsember 2017 »
Tööpäevade arv kuus 19
Töötunde kuus 152
Riigipühad: 24.12, 25.12 ja 26.12

Vaata tööajafondi..
E-POOD
Gallup
Kuidas lähete sel aastal vastu uuele aastale?
Äriregister
Kreedix
Maksu- ja tolliamet
Eesti KMKR otsing
  • LeapIN
  • estanc
  • Avalik andbemaas
 
Koostööpartnerid
  RMP Eesti RMP Eesti OÜ Registrikood 11027462
KMKR EE100898345

Swedbank: EE582200221024811122
SEB Pank: EE221010220073067015
LHV Pank: EE117700771000732704

Jur. aadress: Rukki 18-8, Tallinn
Kontor: Mustamäe tee 5-607, Tallinn
Tel. 6 848 110
E-post: info@rmp.ee
RMP Eesti tooted Portaal RMP.ee
Uudiskiri Nädalakiri
Ajakiri Spetsialist

Raamatupidaja kalendermärkmik
Juhendraamat KÜ raamatupidamine
Juhendraamat MTÜ raamatupidamine
Dokumendinäidised

KOOLITUSED
Raamatupidamisteenus
Majandusarvestuse põhitõed

RSSFacebookTwitter
RMP.ee Kontakt
Uudised
Kasutajatingimused
Foorumi tingimused
Koostööpartnerid
REKLAAM
Tagasiside

STATISTIKA
250816  Foorumi postitust
356  E-poe toodet
93  Koolitust
22760  Artiklit
51993  Registreerunud kasutajat
35927  Nädalakirja tellijat
33178  Pers. pakkumise tellijat
Lugeja staatus  KÜLALINE
   - ei näe spetsialistide artikleid
   - ei kehti soodustused
   - ei saa populaarset uudiskirja Nädalakiri

REGISTREERU


 REGISTREERUNUD KASUTAJA
   + kõik artiklid sisselogimisel nähtavad
   + PDF ajakiri Spetsialist tasuta
   + uudiskiri Nädalakiri e-postile
   + soodustused RMP Eesti koolitustele

Logi sisse
 

© RMP Eesti OÜ 2004-2017