Tööandjad ja ülikoolid peavad hakkama rahvastikuregistrisse aadressi täpsusega edastama andmeid välismaal töötavate ja õppivate inimeste kohta, kirjutab Postimees.
Selline kohustus tekib uuest aastast, mil jõustuvad rahvastikuregistri seaduse muudatused. Registrisse märgitakse nende "viibimiskoht", kes õpivad või viibivad välismaal töölähetuses kauem kui kolm kuud. "Viibimiskoht tuleks rahvastikuregistrisse kanda täpse aadressina, sest vaid nii tagab see inimesega hõlpsama kontakti," sõnas siseministeeriumi pressiesindaja.
Leht nendib, et ülikoolides tekitab nõue juba praegu segadust. Seni ei pärita välismaale suunduvatelt õpilastelt ega ka välislähetuses õppejõududelt üldse nende uut aadressi. See pole vajalik, kuna suhtlemine käib elektroonilisi teid pidi. Lisaks on need aadressid nagunii ajutised.
"Ülikoolil ei ole infot välisriigis õppijate viibimiskoha aadressi kohta. Selle info koondamine eeldab infosüsteemi arendusi. Meile pole praegu selge ka selle info kogumise eesmärk," sõnas Tartu ülikooli rahvusvahelise õpirände keskuse juhataja Ülle Tensing, kes nentis, et ei tea tegelikult, mida tuleb täpselt registrisse edastama hakata.
"Rahvastikuregistri seaduse muutmine tuleb ülikoolile üllatusena, sest seaduse menetlusse ülikoole ei kaasatud," lausus Tallinna ülikooli õppeosakonna juhataja Helen Joost.
Statistikaameti uuringu põhjal töötas mullu mõnes välisriigis ligi 20 000 eestimaalast, kelle töökoht on välismaal, elukoht aga Eestis. 2004. aasta lõpus oli see arv ligi 7000. Seevastu välismaal õppijate arv pole teada.
Tööandjate keskliidu üldine seisukoht on olnud, et halduskoormus on praegu juba piisavalt suur. "Teavituskohustus tähendab andmete sisestamist, ja kui ettevõtte tegevusvaldkond on selline, et tuleb pidevalt töötajaid lähetada ja nende asukoht ka muutub, siis ühel hetkel võib olla tõesti mõttekas leida selle kohustuse täitmiseks tehnoloogiline lahendus. See on ettevõtjale täiendav kulu ja lisabürokraatia," sõnas keskliidu kõneisik Andres Kask.
Siseministeeriumi kinnitusel ei muuda viibimiskoht rahvastikuregistrisse kantud elukoha andmeid. Seega ei muutu ministeeriumi kinnitusel sellest ka inimesele osutatavad avalikud teenused, mis on seotud elukohaga. Kui aga elukoha andmeid rahvastikuregistris pole, loetakse viibimiskoht elukohaks.
