Juhul kui äriühing oma majandustegevusega saneerimiskava täita ei suuda ja muutub maksejõuetuks, tuleb Eesti Advokatuuri hinnangul saneerimisnõustajal sellest ka teavitada.

Saneerimisseaduse kohaselt ei tegutse saneerimisnõustaja õigusteenuse lepingu alusel ja saneeritav äriühing ei ole saneerimisnõustaja kliendiks, ütles Eesti Advokatuuri Aukohtu esimees Andres Aavik vastuseks küsimusele, et kas ettevõtte saneerija saab teatada avalikkusele ilma saneerimisel ettevõttega kooskõlastamata, et viimane on maksejõuetu.

Kuigi saneerimisnõustajal pole saneerimisel ettevõttega tavapärast õigusteenuse lepingu alusel reguleeritud kliendi-nõustaja suhet, ei tähenda see Aaviku sõnul, et saneerimisnõustaja saaks toimida "natuke enda huvides", vaid saneerimisnõustaja tegutsemise põhimõtted, kohustused ja muu selline on seadusega selgelt sätestatud.

Saneerimisnõustaja nimetab Aaviku sõnul seadusest tulenevalt kohus ja selleks nimetatud isik ei tohi olla kohtu töötaja ning peab olema sõltumatu ettevõtjast ja saneerimismenetluse osalisest.

Seadusest tulenevalt on saneerimisnõustaja ülesanne on teavitada võlausaldajat ja kohut erapooletult ning asjatundlikult ettevõtte majanduslikust olukorrast ja saneerimisvõimalustest, nõustada ja abistada ettevõtjat saneerimismenetluse jooksul ning kontrollida võlausaldaja nõude õiguspärasust ja ettevõtja tehingute otstarbekust.

"Seega juhul kui äriühingu majandustegevus saneerimiskava täita ei suuda ja muutub maksejõuetuks, siis tuleb saneerimisnõustajal sellest ka teavitada," ütles Aavik.

Pärnu Postimees avaldas käesoleval nädalal loo, milles saneerimisel oleva piimafarmi Halinga OÜ saneerimisnõustaja Veikko Toomere tõi välja, et ei näe ettevõttes enam potentsiaali ja ettevõte pankrotist ikkagi ei pääse.

OÜ Halinga nõukogu teatas eelmisel nädalal, et on esitanud Toomere vastu ka kaebuse, kuna saneerija seadis ennast huvide konflikti olukorra. "Kuna saneerimisnõustaja on avaldanud soovi saada hoopis ettevõtte ajutiseks halduriks pankroti menetluses, mis võimaldab tal teenida tulu 15 protsenti pankrotivara müügist, siis on küsitav tema motivatsioon saneerimise abil pankrotti vältida," ütles nõukogu esimees Teet Mõtte toona.

Advokatuuri sõnul aga tohib saneerimisseaduse kohaselt ajutiseks pankrotihalduriks määrata ka järelevalvet teostava saneerimisnõustaja, kui tal on õigus tegutseda pankrotihaldurina. "Seega ei ole saneerimisnõustajal keelatud anda nõusolekut tegutsemaks haldurina," ütles Aavik.