aastaaruanne 2017
Kolmapäev, 24. Jaanuar
 

Saneerimine – kas võlausaldajate kottimine kolmes vaatuses või reaalne võimalus ettevõtet aidata

Autor
Veikko Toomere
vandeadvokaat, juhtivpartner

2018. a. detsembris, möödub 10 aastat saneerimisseaduse jõustumisest Eestis. Üks minu hea sõber, tuntud Eesti advokaat, on saneerimist kutsunud "võlausaldajate kottimiseks kolmes vaatuses". Mina päris nii ei arva. Samas, minu enda esimene kujutluspilt, kui ma aastaid tagasi kuulsin sõna "saneerimine", oli lapsepõlves läbi lasteaia võrkaia paistnud punastest tellistest sanitaar-epidemioloogiajaama hoonest.

Arusaamine, et saneerimisel võib olla ka mingi majandusõiguslik sisu, võttis veidi aega. Praeguseks hetkeks olen tegutsenud ligikaudu kümne ettevõtte saneerimisnõustajana ja korduvalt nõustanud saneerimistes ka võlausaldajaid. See artikkel on esimene kolmeosalisest artiklite sarjast, milles üritaks selgitada, mis asi see saneerimine üldse on ja kas saneerimine on tõesti võlausaldajate kiusamine?

Saneerimisseaduse vastuvõtmise eesmärk oli üllas ning Eestile kindlasti vajalik. Seadusega sooviti vähendada ettevõtete pankrotte, säilitada töökohti ja anda ettevõtjatele veel viimane päästerõngas oma ettevõtte kriisist väljatoomiseks. Rahvusvahelises plaanis sooviti parandada Eesti ettevõtluse rahvusvahelist konkurentsivõimet, kuivõrd enamuses naaberriikidest olid saneerimisseadused juba ammu vastu võetud.

Oma sisult ongi saneerimine mõeldud olema alternatiiviks pankrotimenetlusele. Saneerimise põhimõte on väga lihtne - saneerimises saab ettevõtja kohtult ajutise kaitse võlausaldajate nõuete vastu, kuid selle ajaga peab ettevõtte juhtkond koostama ja võlausaldajate juures heaks kiitma nn saneerimiskava. Saneerimist aitab ettevõttel läbi viia ja saneerimiskava koostada, kohtu poolt määratud saneerimisnõustaja. Saneerimiskava kujutab endast kirjeldust, kuidas ettevõtte juhtkond kavatseb taastada ettevõtte kasumliku tegutsemise ja kuidas, sh millises ulatuses, tasutakse võlausaldajate nõuded. Kui ettevõte ei suuda saneerimiskava võlausaldajatele n-ö maha müüa, siis saneerimine lõpetatakse ja enamasti on tulemus pankrot.

Hetkel, kui Eesti majandusel läheb üldiselt hästi, ei ole saneerimisest rääkimine kuigi aktuaalne. Päevakohasemaks muutub teema alati majanduskriisieelses või majanduskriisi faasis. Võib-olla just see on põhjus, et saneerimisest, kui ühest võimalusest ettevõte raskustest üle aidata, eriti midagi ei teata ja üldine suhtumine saneerimismenetlusse on pigem negatiivne. Saneerimismenetluses ei nähta mitte alternatiivi pankrotimenetlusele, vaid pannakse see sisuliselt pankrotimenetlusega ühte katlasse.

Saneerimismenetlusega käivad kaasas negatiivsed müüdid, mis tekitavad ettevõtjates kartust selle vastu. Saneeritava ettevõtja koostööpartnerid tõmbuvad tihti ettevõttest eemale, mistõttu raskustesse sattunud ettevõtjad kardavad saneerimismenetlust isegi algatada või siis hakkavad saneerimise peale mõtlema liiga hilja, kui ettevõte on juba ammendanud rahalised ja õiguslikud võimalused raskest olukorrast rahulikult välja tulla.

Saneerimismenetluse algatamine

Õige aeg saneerimismenetluse algatamiseks on siis, kui ettevõttel ilmnevad esimesed makseraskused. Olen päris kindel, et kui ettevõtted kaaluksid saneerimismenetluse kasutamist esimeste makseraskuste ilmnemisel, oleks edukate saneerimismenetluste osakaal oluliselt suurem ja saneerimismenetluse maine oluliselt parem.

Saneerimismenetluse algatab kohus. Et kohus saaks seda teha, tuleb kohtule esitada saneerimisavaldus koos seaduses nõutud dokumentidega. Saneerimisavalduse koostamisega saab iga ettevõtja ise hakkama. Küll tuleks enne avalduse esitamist selgeks mõelda vastus kahele küsimusele:

  • milliseks kujunevad ettevõtte rahavood lähema kahe aasta jooksul ja
  • kas nendest rahavoogudest piisab jooksvate kohustuste ja vanade võlgade tasumiseks.

Kui vastus teisele küsimusele on "ei", siis ei tähenda see veel automaatselt, et ettevõte ei ole saneerimiskõlbulik. Sellisel juhul tuleb vaadata, milliseid saneerimisabinõusid tuleks kasutada, et saavutada saneerimises võlausaldajatele parem tulemus kui pankrotis. Eriti hea oleks, kui ettevõtjal on võimalus juba enne saneerimisavalduse esitamist koos spetsialistiga saneerimise üldine tegevuskava läbi mängida. See annab kindlasti rohkem võimalusi viia saneerimine läbi edukalt.

Üks võimalus, mida ettevõtjad tavapäraselt ei oska kasutada, on, et saneerimisavalduses saab kohtul paluda määrata saneerimisnõustajaks spetsialisti, kellega saneerimise tegevuskava on juba läbi arutatud. Kuigi saneerimisnõustaja isik on puhtalt kohtu otsustada, võtab kohus ettevõtte arvamust ikka arvesse. Kui ettevõtja seda ei tee, määrab kohus saneerimisnõustajaks suvalise isiku, kes ei pruugi tunda ettevõtte spetsiifikat. Siinkohal tasub arvestada, et vastavalt seadusele saab saneerimisnõustajaks olla eelkõige audiitor, pankrotihaldur või vandeadvokaat.

Mis juhtub ettevõtte juhtimisega saneerimise algatamisel?

Lihtne vastus on, et mitte midagi ei juhtu. Ettevõtte juhatus jätkab ettevõtte igapäevast juhtimist, saneerimise algatamine ei mõjuta ettevõtte juhtimist mitte kuidagi. Kohtu määratud saneerimisnõustajal on vaid nõustamise ja kontrollimise funktsioon. Saneerimisnõustajal ei ole sellist pädevust, nagu on pankrotimenetlustes pankrotihalduritel. Saneerimisnõustajal ei ole õigust ettevõtte juhtimisse sekkuda või näiteks käskida või keelata ettevõtjal tegemast mingit pangamakset.

Saneerimisnõustaja ei ole ka ettevõtte esindaja. Ta ei saa teha ettevõtja eest otsuseid, anda lubadusi vms. Kõiki juhtimisotsuseid saneerimismenetluses teeb jätkuvalt ettevõtte juhatus.

Mida tähendab, et saneerimismenetluses kujundatakse võlausaldajate nõuded ümber?

Saneerimismenetluses toimub võlausaldajate nõuete ümberkujundamine. Seaduses antud saneerimisabinõude loetelust kasutatakse saneerimistes eelkõige võlausaldajate nõuete ajatamist ja ‑vähendamist. Kui pikalt saab ettevõtja oma võlausaldajate nõuded ajatada ja kui palju on võimalik nõudeid vähendada, sõltub väga palju konkreetsetest asjaoludest – ümberkujundatava nõude mahust, ettevõtte tegevusvaldkonnast jne. Seadus siinkohal mingeid ettekirjutusi ei tee.

Nõuete ajatamises on riigikohus leidnud, et saneerimiskava täitmise aeg ei tohiks olla ebamõistlikult pikk, kuid erakordsetel asjaoludel võib saneerimiskava täitmiseks olla mõistlik ka nt kümme aastat. Artikli autori arvates võib mõistlikuks ajatamise pikkuseks pidada kuni viis aastat. Oluline on meeles pidada, et ajatamisperioodil tuleb võlausaldajale maksta nõude jäägilt ka intressi. Nõuete vähendamises on riigikohus leidnud, et saneerimismenetluses peaksid võlausaldajad saama oma nõuded rahuldatud "oluliselt mitte väiksemas ulatuses kui pankrotimenetluses". Sisuliselt tähendab see seda, et saneerimismenetluses võib võlausaldajale maksta tagasi vähem, kui ta saaks tõenäoliselt pankrotimenetluses.

Nõuete ajatamise ja vähendamisega ei tasu saneerimiskavas siiski väga hoogu minna, sest lõpuks peavad saneerimiskava heaks kiitma siiski võlausaldajad. Liiga pikk ajatamisperiood või liiga suured võlakärped võlausaldajatele reeglina ei meeldi. Võimalusel peaks ettevõtja üritama võlausaldajatele võlad siiski täismahus tasuda, see oleks positiivne signaal ettevõtja pingutustest nii võlausaldajatele kui ka kohtule. 

tarkvara

Veel samal teemal

Viimati lisatud artiklid samas rubriigis

  • Kohtuvaidluses on kliendil müüja ees eelis 23.01.2018

    Ostetud asjal võib esineda puuduseid, mis tingivad ostja vajaduse müüja vastu nõude esitamiseks. Nõude esitamisel on olulisel kohal puuduse olemasolu ja selle tõendamine. Üldjuhul peavad (kohtu)vaidlustes kõik pooled ise oma väiteid tõend ...
    Loe edasi..

  • Käituge minu sõnade, mitte minu tegude järgi! 22.01.2018

    Pealkirjas mainitud tuntud ütlemine on kindlasti suhtumine, mida juhid endale lubada ei saa. Sest kui juhtkond ei pea kinni kehtestatud reeglitest, siis vilistavad nendele ka töötajad ning tööandja petmiseks on soodne pinnas loodud. Miks on nii, et ühes ettevõtt ...
    Loe edasi..

  • Milleks võtta laps "Tööle kaasa!"? 22.01.2018

    Noored vajavad karjäärivalikute tegemisel varakult arusaama, mida tähendab töötamine ja millised on erinevad ametikohad. Noorte teadlikkuse tõstmiseks toimub 12.−16. veebruaril algatus "Tööle kaasa!", mille raames avavad Eesti ettevõtt ...
    Loe edasi..

  • Tugeva ärilepingu kolm kohustuslikku küsimust 17.01.2018

    Enamikule ärisuhetes sõlmitavatele lepingutele ei näe seadused ette kohustuslikku vormi – need võivad olla ka suulised. Kuni pooled on teineteise soovidest ühtmoodi aru saanud ja kummagi vajadused ei muutu, võibki ka suuline kokkulepe toimida. Siiski ei saa ...
    Loe edasi..

  • Äriühingu faktilise juhi vastutus maksuvõlgade eest, võib-olla juba 2018. a suvest alates 16.01.2018

    Eesti maksumaksjate liiduni on jõudnud info, et rahandusministeeriumis on välja töötatud kavatsus täiendada maksukorralduse seadust (MKS)1. MKS on Eestis teatavasti maksunduse valdkonna põhiseadus, mis reguleerib kõiki olulisi maksuvaldkonna põhim&otil ...
    Loe edasi..

Vaata kõiki artikleid
 
Lauakalender 2018
Töövahendid
Naljanurk

Kalmistuvalvur tuleb kontorisse ja annab lahkumisavalduse.

Küsitakse: "Milles asi?" 

Kalmistuvaht: "Ma ei jaksa enam! Terve päeva ja öö käin mööda kalmistut ja loen "Siin puhkab...". Ainult mina lollike teen tööd!" 

Uudised > Eelnõud
Kalender & arhiiv
E T K N R L P
1 2 3 4 5 6 7
8 9 10 11 12 13 14
15 16 17 18 19 20 21
22 23 24 25 26 27 28
29 30 31
« Jaanuar 2018 »
Tööpäevade arv kuus 22
Töötunde kuus 176
Riigipühad: 01.01

Vaata tööajafondi..
E-POOD
Äriregister
Kreedix
Maksu- ja tolliamet
Eesti KMKR otsing
  • weekend
  • cwt
  • epood
  • Dokumendinaidised
 
Koostööpartnerid
  RMP Eesti RMP Eesti OÜ Registrikood 11027462
KMKR EE100898345

Swedbank: EE582200221024811122
SEB Pank: EE221010220073067015
LHV Pank: EE117700771000732704

Jur. aadress: Rukki 18-8, Tallinn
Kontor: Mustamäe tee 5-607, Tallinn
Tel. 6 848 110
E-post: info@rmp.ee
RMP Eesti tooted Portaal RMP.ee
Uudiskiri Nädalakiri
Ajakiri Spetsialist

Raamatupidaja kalendermärkmik
Juhendraamat KÜ raamatupidamine
Juhendraamat MTÜ raamatupidamine
Dokumendinäidised

KOOLITUSED
Raamatupidamisteenus
Majandusarvestuse põhitõed

RSSFacebookTwitter
RMP.ee Kontakt
Uudised
Kasutajatingimused
Foorumi tingimused
Koostööpartnerid
REKLAAM
Tagasiside

STATISTIKA
252007  Foorumi postitust
345  E-poe toodet
96  Koolitust
22953  Artiklit
52273  Registreerunud kasutajat
36064  Nädalakirja tellijat
33290  Pers. pakkumise tellijat
Lugeja staatus  KÜLALINE
   - ei näe spetsialistide artikleid
   - ei kehti soodustused
   - ei saa populaarset uudiskirja Nädalakiri

REGISTREERU


 REGISTREERUNUD KASUTAJA
   + kõik artiklid sisselogimisel nähtavad
   + PDF ajakiri Spetsialist tasuta
   + uudiskiri Nädalakiri e-postile
   + soodustused RMP Eesti koolitustele

Logi sisse
 

© RMP Eesti OÜ 2004-2017