29.03.2015 jõustus krediidiandjate ja -vahendajate seadus (edaspidi KAVS), mis kohustab krediidiandjaid ja -vahendajaid viima oma tegevuse vastavusse KAVS-i nõuetega ning taotlema KAVS-i reguleerimisalasse kuuluvate teenuste pakkumiseks Finantsinspektsioonilt (edaspidi FI) tegevusluba.
Tegevusloa peab KAVS-i kohaselt taotlema isik, kes soovib oma majandus- või kutsetegevuses pakkuda Eestis tarbijale ühte või mitut järgmistest teenustest:
- anda või vahendada krediiti,
- anda või vahendada hüpoteegiga tagatud krediiti ja
- pakkuda nende teenustega seotud nõustamisteenuseid.
Seejuures, kui kõnealuseid teenuseid pakutakse Eesti tarbijale, peab tegevusloa taotlema nii Eestis asutatud ja tegutsev kui ka välisriigi krediidiandja või -vahendaja ning viimase Eestis asuv filiaal.
Arvestada tuleb siiski, et KAVS sätestab ülaltoodud üldreeglist ka mitmeid erandeid. KAVS-i ei kohaldata reeglina näiteks krediidiasutustele, makseasutustele ja e-rahaasutustele, teatud tingimustel ka hoiu-laenuühistutele jne.
Tegevusloa taotlus peab sisaldama kõikide teenuste nimetusi, mille osutamiseks tegevusluba taotletakse ning KAVS-is sätestatud muud teavet ja dokumente. Nõutavate dokumentide nimekiri on muljetavaldavalt pikk ja hõlmab muu hulgas ettevõtte järgneva kolme aasta äriplaani, organisatoorse struktuuri kirjeldust, põhjalikke sise-eeskirju jne.
Arvestada tuleb, et kõik taotlusele lisatavad dokumendid peavad vastama täpselt KAVS-is sätestatud põhjalikele nõuetele. 17.03.2015 FI-s toimunud teabepäeval rõhutati, et tegevusloa taotluse menetlemisel hindab FI eelkõige ettevõtte juhtide ja omanike sobivust, ettevõtte organisatoorset lahendit ning sise-eeskirjade piisavust. Eesmärgiks on saavutada tarbijatele krediidi andjate ja vahendajate vastutustundlik, hoolas ja oskuslik juhtimine ning vastutustundliku laenamise põhimõtete järgmine, sealhulgas krediidikulukuse piirmääradest kinnipidamine, tarbijate piisav informeerimine, nende krediidivõimelisuse põhjalik kontrollimine jne. Seetõttu soovitame erilist tähelepanu pöörata just KAVS-i kohaselt nõutavale äriplaanile, sise-eeskirjadele, organisatoorse struktuuri kirjeldusele ning juhtide ja töötajate vastavuse näitamisele.
Lisaks sätestab KAVS krediidiandjatele ja -vahendajatele ning nende tegevusele mitmeid uusi nõudeid. Näiteks peab krediidiandja aktsia- või omakapital olema edaspidi vähemalt 50 000 eurot. Uue nõudena on sisse toodud ka siseaudiitori määramise kohustus. Samuti soovitame tähelepanu pöörata FI-le teabe edastamise kohustusele. KAVS kohustab krediidiandjaid- ja vahendajaid esitama FI-le kvartaalseid raamatupidamisaruandeid, majandusaasta aruande ning muud järelevalve teostamiseks vajalikku teavet.
Kuivõrd KAVS kohustab krediidiandjaid ja -vahendajaid saama FI-lt tegevusloa hiljemalt 21.03.2016 ning annab FI-le õiguse menetleda igat taotlust kuni 8 kuud arvates taotluse esitamisest, soovitame krediidiandjatel ja -vahendajatel alustada tegevusloa saamiseks vajalike toimingutega esimesel võimalusel. Kui tegevusluba ei saada hiljemalt 21.03.2016, tuleb tegevusloastatud tegevus lõpetada, sest tegevusloata tegutsemine on kriminaalkorras karistatav. Kui kõiki toiminguid ei suudeta siiski selliselt teha, et saada tegevusluba hiljemalt 21.03.2016, tuleks viimase õlekõrrena silmas pidada kuupäeva 01.01.2016. Kui taotlus on esitatud hiljemalt enne nimetatud kuupäeva, võib ettevõtja jätkata teenuse osutamist, kuid ei või sõlmida ega vahendada uusi krediidilepinguid.
Kokkuvõtlikult on oluline esimesel võimalusel otsustada, kas ettevõtja poolt pakutavad teenused jäävad KAVS-i reguleerimisalasse. Seejärel alustada vajadusel ettevõtte tegevuse KAVS-iga kooskõlla viimisega ning nõutava tegevusloa taotluse ja selle lisade koostamise ja komplekteerimisega.
