15. juulil 2018. a jõustuvad mitmed olulised seadusemuudatused, mille peamine eesmärk on ennetada ja tõkestada välismaalaste ebaseaduslikku töötamist.

Eestis lühiajalise töötamise aega pikendatakse praeguselt 9 kuult ühe aastani. Edaspidi on välismaalasel lubatud Eestis töötada 365 päeva 455 järjestikuse päeva jooksul. Ülejäänud lühiajalise töötamise tingimused jäävad samaks. See tähendab, et lühiajaline Eestis töötamine tuleb endiselt registreerida politsei- ja piirivalveametis, välismaalasele tuleb maksta vähemalt Eesti keskmist palka ning välismaalasel peab Eestis viibimiseks olema seaduslik alus.

Eestisse pikemaks ajaks elama asuda soovivatele välismaalastele kehtestatakse nõue osata vähemalt A2-tasemel eesti keelt, kui soovitakse pikendada töötamiseks antud tähtajalist elamisluba või taotletakse uut. Eesti keele oskust vähemalt A2-tasemel ei nõuta välismaalaselt, kellele on enne 2018. aasta 15. juulit antud tähtajaline elamisluba ja kes taotleb tähtajalist elamisluba töötamiseks.

Sisserände piirarvu alt vabastatakse välismaalased, kellele antakse tähtajaline elamisluba töötamiseks tippspetsialistina. Tippspetsialistiks loetakse mis tahes valdkonnas erialast ettevalmistust omavat välismaalast, kellele Eestis makstakse erialase töö eest tasuna vähemalt kahekordset Eesti keskmist palka.

Kui tööandja võtab tööle seadusliku aluseta Eestis viibiva välismaalase, ei täida välismaalase Eesti töötamise tingimusi või ei täida välismaalaste seadusest tulenevat palgakriteeriumit, siis võib juriidilisest isikust tööandjale määrata edaspidi rahatrahvi kuni 32 000 eurot. Hetkel on rahatrahvi suurus kuni 3200 eurot.

Riigihangete seadusesse lisatakse põhimõte, et hankemenetlusest tuleb kõrvaldada pakkuja või taotleja, kui teda on karistatud välismaalase Eestis töötamise tingimuste rikkumise võimaldamise eest, sealhulgas seaduses sätestatud töötasu määrast väiksema töötasu maksmise eest (RHS § 95 lg 1 p 2). Kehtima jääb ka praegune põhimõte, mille kohaselt tuleb hankemenetlusest kõrvaldada pakkuja või taotleja, keda on karistatud riigis ilma seadusliku aluseta viibivale välismaalasele töötamise võimaldamise eest.

Esialgsest 6 kuud varem jõustuvad riigihangete seaduse sätted, mis kohustavad kontrollima alltöövõtjate puhul kõrvaldamise aluste puudumist nii hankemenetluse jooksul kui ka pärast hankelepingu sõlmimist hankelepingu täitmisel. Kohustus puudutab ehitustööde hankelepingu ja ehitustööde kontsessioonilepingu sõlmimiseks korraldatavaid hankeid, mille maksumus on võrdne riigihanke piirmääraga või ületab seda (RHS § 122 lg 2, 3, 6 ja 6). Enne 2018. aasta 15. juulit alustatud hankemenetlused viiakse lõpuni, lähtudes riigihangete seaduse 2018. aasta 15. juulini kehtinud redaktsioonis sätestatud nõuetest.

Politsei- ja piirivalveametile antakse õigus keelata füüsilise või juriidilise isiku majandustegevus, kui ta on süstemaatiliselt võimaldanud Eestis seadusliku aluseta viibiva välismaalase töötamist, võimaldanud välismaalase Eestis töötamise tingimuste rikkumist, maksnud välismaalasele Eestis töötamise eest käesolevas seaduses sätestatud töötasu määrast väiksemat töötasu või jätnud töötasu maksmata. Lisaks on kohtul õigus lisakaristusena kehtestada ettevõtluskeeld, kui isik on võimaldanud ebaseaduslikult Eestis viibival välismaalasel töötada.