Augusti alguses möödus aasta Venemaa poolt kehtestatud impordipiirangust lääneriikide mitmetele toiduainetele. Kui esmalt kehtestati impordipiirang aastaks, siis juunis pikendati seda veel aasta võrra. Tuleks meenutada, et Venemaa otsus piirata mitmete toiduainete importi, oli reaktsioon tema vastu suunatud sanktsioonidele. Majanduslikus mõttes ei ole sanktsioonide vastastikune kehtestamine kummalegi poolele, ma pean silmas lääneriike ja Venemaad, kasulik olnud.
Venemaaga seotud mõju Eesti majandusele avaldub nii läbi sanktsioonide otse, läbi teiste kaubanduspartnerite kaudselt, kui ka Venemaa enda majanduse ja rubla nõrgenemise kaudu.
Venemaa sanktsioonide otsene mõju Eesti majandusele on seni tagasihoidlik
Venemaa sanktsioonide otsene mõju Eesti ekspordile on olnud suhteliselt tagasihoidlik – tõkestatud põllumajandustooted ja toiduained moodustasid varem Eesti koguekspordist vaid 0,6% ehk 76 miljonit eurot, millest Eesti toodang oli ligikaudu 65 miljonit. Sanktsioonid avaldavad suurimat mõju toiduainetööstusele ja põllumajandusele, aga ka hulgikaubandusele ja maismaatranspordile. Toiduainetööstuse toodang on sel aastal vähenenud juba 6% võrra. Suurima negatiivse mõjuga on siin Venemaa turg, piima puhul veel Läti ja Leedu. Kuigi impordipiirangul piimatoodetele on olnud oluline roll Eesti toiduainetööstuse toodangu vähenemises, algas toiduainetööstuse müügitulu kasvu aeglustumine tegelikult juba varem, ligikaudu aasta enne sanktsioonide kehtestamist.
Ka Eesti pangandussektorile on sanktsioonide otsene mõju olnud seni võrdlemisi tagasihoidlik ning ettevõtete laenukvaliteet on üldjuhul hea.
Venemaa majanduse nõrgenemine on kahjulik Eesti erinevatele tegevusaladele
Lisaks sanktsioonidele piirab meie eksporti Venemaale selle majanduse ja nõudluse järk-järguline nõrgenemine. Eesti kaupade ekspordi kasv Venemaale aeglustus järsult juba 2012. aasta sügisel. Selle aasta esimese kuue kuuga on kaupade eksport Venemaale aga vähenenud juba 250 miljoni euro võrra ehk 41%, kusjuures suurim ehk kolmandik vähenemisest tuleb ehitus- ja tööstusseadmetest, mis on valdavalt teiste riikide toodang ja re-eksport läbi Eesti. Kokku on Venemaale väljaveetavatest kaupadest teiste riikide toodang ligikaudu kolmveerand. Sellevõrra on ekspordi vähenemise mõju Eesti majanduskasvule tagasihoidlikum ning see puudutab meie transpordisektorit – peamiselt sadamateenuseid ning raudtee- ja maanteetransporti. Eesti transpordisektorile avaldab aga hoopis tugevamat negatiivset mõju see, et Venemaa suunab üha rohkem kaupadest teistesse riikidesse läbi oma kaubasadamate. Lisaks eelpoolnimetatud kaupadele ja teenustele, on Venemaa suunal sel aastal rohkem vähenenud veel jookide ning keemia- ja metallitoodete väljavedu.
Koos Venemaa majanduslanguse süvenemisega ja naftahinna alanemisega, on Vene rubla kurss oluliselt nõrgenenud. See muudab sisseostetud kaubad ja teenused venelaste jaoks kallimaks ning piirab nende tarbimist. Nii on sel aastal vähenenud Venemaa turistide arv Eestis 40% võrra. Kuna nende arv moodustab võrdlemisi suure osakaalu Eestit külastavate välisturistide koguarvust (13%), on sellise languse mõju meie hotellidele ja turismile üsna suur.
Nõrk Venemaa ja sanktsioonid pidurdavad ka meie lähinaabrite nõudlust
Kuna Venemaa majanduse nõrgenemine ja sanktsioonid mõjutavad negatiivselt ka meie lähinaabritest suuremaid kaubanduspartnereid- Soomet, Lätit ja Leedut, tuleb lisaks sanktsioonide otsesele mõjule arvestada ka nende kaudset mõju. Näiteks on sanktsioneeritud piimatoodete väljavedu Eestist vähenenud Leedusse isegi rohkem kui Venemaale. Leedu on Eesti piimale suurimaks ekspordituruks (kus see ümber töödeldakse), kuid Venemaa impordipiirangute tõttu ei saa ka Leedu oma piimatooteid sinna turustada.
Kui eelmise aasta teisel poolel kompenseeris Venemaasuunalise ekspordilanguse kuhjaga elektroonikatoodete väljaveo suurenemine Rootsi (ja sealt edasi teistele turgudele maailmas), siis sel aastal on elektroonikatoodete väljavedu pidurdunud ning Venemaa nõudluse langus on arvestatavaks piduriks kogumajanduse ekspordile.
Ekspordikasvu peatumine on viinud Eesti töötleva tööstuse tootmismahu langusesse. Lisaks nõrgale nõudlusele ja toodangumahu vähenemisele, mõjutab tootjate eksporditulusid ka väljaveohindade langus. Ligikaudu 70% töötleva tööstuse ettevõtete käibest müüakse välisturgudele. Ühest küljest tootmismahu ja ekspordihindade langus, teisest küljest aga tööjõukulude suurenemine, vähendavad töötleva tööstuse ettevõtete kasumlikkust.
Positiivne on see, et eksportivad ettevõtted on koos Venemaa turu nõudluse vähenemisega hakanud suurendama oma väljavedu teistele turgudele. Näiteks on keemiatoodete väljavedu sel aastal tasapisi suurenenud Rootsi, Soome, Poola, Hollandi, ja USA turule, metallitoodete väljavedu aga Soome, Hollandi, Taani, Hiina ja Lõuna-Korea turgudele.
Pärast langusest taastumist jääb Venemaa majanduskasv veel aastateks aeglaseks
Sanktsioonide ja Venemaa majanduslanguse mõju Eesti ettevõtete kindlustundele hinnata on raske. Tööstussektori kindlustunne on viimased neli aastat madal olnud ning viimastel kuudel on toimunud isegi mõningane halvenemine. Kui me palusime aasta alguses nimetada tööstusettevõtetel peamised tegurid, mis piiravad nende arengut, olid need olulisuse järjekorras: tugev konkurents, nõrk välisnõudlus ja tööjõu puudus. Mõistagi on need tegurid tegevusalade lõikes erinevad.
Positiivse stsenaariumi korral vabastab Venemaa oma sanktsioonid lääneriikidele järgmise aasta keskpaigas (lääneriigid pikendasid juunis oma sanktsioone Venemaa suhtes aasta võrra), mis annab põllumajandustootjatele ja toiduainetööstusele rohkem võimalusi eksportimiseks ning aitab suurendada nende tootmismahtu. Sel aastal on Venemaa majandus tugevas languses. Järgmisel aastal langus tasapisi taandub ning 2017. aastal peaks meie idanaabri majandus isegi tagasihoidlikku kasvu näitama. Samas tuleks arvestada, et madal naftahind pidurdab Venemaa majanduskasvu taastumist. Lähemate aastate jooksul jääb Venemaa majanduskasv tõenäoliselt vaid 1-2% vahele, mis ühe areneva turu jaoks on kahtlemata liiga vähe.
