Riigikohus tegi olulise lahendi (nr 3-3-1-9-15), mille järgi on jälitustoimingutega kogutud tõendite kasutamine maksumenetluses oluliselt piiratud.
 
Nimetatud asjas kohustas maksu- ja tolliamet (MTA) Kiviõli Keemiatööstus OÜ-d maksuotsusega tasuma käibemaksu ja tulumaksu, sest MTA hinnangul oli Kiviõli Keemiatööstus OÜ tehingupartnerite puhul tegemist fiktiivsete äriühingutega, kellega vormistati arveid üksnes selleks, et alusetult sisendkäibemaksu maha arvata ja maksuvabalt raha oma arvetelt välja toimetada. Lisaks maksumenetlusele alustati Kiviõli Keemiatööstuse OÜ vastu ka kriminaalmenetlus, mis lõpetati kuriteo aegumistähtaja möödumise tõttu.
 
Vaidluse kurioosum seisnes selles, et MTA hakkas maksumenetlusse üle kandma kriminaalmenetlustele omaseid tõendeid. MTA hinnangul oli neil õigus kasutada Kiviõli Keemiatööstuse OÜ kohta kogutud kriminaalmenetluse jälitustoimingu protokolle maksumenetluses, millega MTA soovis tõendada Kiviõli Keemiatööstus OÜ tehingupartnerite vaheliste tehingute mittetoimumist. Siinkohal on oluline märkida, et kriminaalmenetluses jälitustoiminguga saadud andmete kasutamine maksumenetluses on alates 1. jaanuarist 2013 keelatud, kuid sellele eelnenud seadus sellist keeldu ei sätestanud. Nimetatus tekkiski osapoolte vahel vaidlus – kas maksuhalduril oli õigus enne 1. jaanuari 2013 kehtinud seaduse järgi jälitustoimingu protokolle kasutada tõendamiseks maksumenetluses.
 
Käesoleval juhul on oluline mõista tõendamise erinevust kriminaalmenetluses ja maksumenetluses, sest lähtuvalt erinevatest menetlusseadustest on nõuded ja tõendamiskord nendes menetlustes väga erinevad. Näiteks, kui kriminaalmenetluse kõige üldisem eesmärk on välja selgitada, kas isik on süüdi ja pannud toime kuriteo, siis maksumenetluse põhiline eesmärk on välja selgitada isiku tasumisele kuuluv maksusumma. Nii on kriminaalmenetluses isiku süü väljaselgitamiseks lubatud teostada tema suhtes ka jälitustoiminguid, kuid maksumenetluses on selline võimalus välistatud. Seega tekib paratamatult küsitavus, kuivõrd õigustatud on MTA seisukoht kasutada kriminaalmenetluses kogutud jälitustoiminguga saadud andmeid kardinaalselt teise iseloomuga maksumenetluses.
 
Riigikohus tegi olulise otsuse ning selgitas, et maksumenetluses on lubatav kasutada jälitustoimingutega saadud teavet üksnes osas, milles see on esitatud, hinnatud ja kontrollitud kohtulikus korras kriminaalmenetluses.
 
Teisisõnu, jälitustegevusega saadud teabe kasutamine maksumenetluses on lubatud vaid juhul, kui vastav teave on läbinud kriminaalkohtu kontrolli. Kuid ka sellisel juhul on maksumenetluses kasutatavaks tõendiks vaid kriminaalkohtu otsus ning mitte jälitustegevuse tulemusel saadud tõend (nt telefonivestluse pealtkuulamise salvestis).
 
Seega tasub teada, et jälitustegevusega saadud teabe kasutamine maksumenetluses pole üldjuhul lubatud.