Kohtuasjas nr 3-2-1-49-15 tehtud otsuses selgitas riigikohus, et laenu- ja käenduslepingu sõlmimiseks volituse andmine on korteriomanike üldkoosoleku pädevuses ja seda saavad korteriomanikud otsustada korteriomanike üldkoosoleku häälteenamuse alusel. Lisaks selgitas Riigikohus, et kortermaja valitseja tegevuse puhul eeldatakse, et ta tegutseb korteriühisuse esindajana. Sealhulgas laenu- ja tagatislepingute sõlmimisel ja muude lepingute sõlmimisel, mis on vajalikud kortermajas remonttööde tegemiseks.
Riigikohus leidis viidatud asjas ka seda, et kui laenu- või käenduslepingu sõlmimiseks valitsejal tegelikult volitus puudus, siis põhimõtteliselt on võimalik sõlmitud lepinguid heaks kiita ka korteriomanike otsusega, millega korteriomanikud kinnitavad heaks majanduskava, millest nähtub, et remondifondi maksete arvel tasutakse pangalaenu. Riigikohus rõhutas siiski, et on oluline, et otsuses väljenduks selge heakskiit varasemale tehingule.
Ülevaade on avaldatud advokaadibüroo Glikman, Alvin & Partnerid kinnisvara valdkonna riigikohtu praktika infokirjas mai/juuni 2015.
