4. augustil tegi riigikohus määruse loaasjas nr 7-1-3-376-15, millega otsustati mitte menetleda Tallinna linna kassatsioonkaebust haldusasjas nr 3-10-3008. Sellega jõustus lõplikult Tallinna Ringkonnakohtu 27.04.2015 otsus Statoil Fuel & Retail Eesti AS ja Tallinna Ettevõtlusameti vahelises vaidluses Tallinna müügimaksu üle. Tegelikult selles uudises enam suurt sensatsiooni polnud, sest põhitöö tegi selles kaasuses ära Euroopa Kohus. Euroopa Kohtu 05.03.2015 otsusega kohtuasjas nr C-553/13 tunnistati Tallinna müügimaks vastuolus olevaks Euroopa Liidu aktsiisidirektiiviga.
Seega justkui polnudki Eesti kohtutes enam suurt midagi vaielda. Siiski üht-teist oli. Tallinna linn nimelt väitis, et kuigi müügimaks võib ju olla ebaseaduslikult kogutud, ettevõtjatele tagasi seda ometi maksma ei pea. Oma seisukoha toetuseks toodi peamiselt kaks argumenti. Esiteks, müügimaks ei olegi kaudne maks, vaid hoopis otsene maks, aga EL-i direktiiv keelab ainult täiendavad kaudsed maksud aktsiisikaupadele. Teine väide oli aga esimesele risti vastupidine – nimelt et Statoil ei kandnud ise maksukulu, vaid kogus müügimaksu ostjatelt kokku – seega tooks maksu tagastamine kaasa alusetu rikastumise.
Statoil argumenteeris oma vastuväites peamiselt sellele, et kütuse jaemüügihinnad tanklates olid üle Eesti ühesugused ning samuti ei erinenud hinnad füüsilistele ja juriidilistele isikutele. Arvetel müügimaksu ei kajastatud. Seda, et müügimaksu kulu jäi Statoili kanda, tõendavad ka majandusaasta aruanded.
Ringkonnakohus nõustus Statoili vastuväidetega ja jättis Tallinna apellatsioonikaebuse rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukohad said vaikiva heakskiidu Riigikohtu määrusega. Jõustunud kohtuotsuse kohaselt peab Tallinna linn Statoili esitatud tagastustaotlused uuesti läbi vaatama. Kui linn just mingit uut ja huvitavat keeldumise alust ei suuda välja mõelda, siis tähendab see raha väljamaksmist.
Kuid see ei ole veel kõik. Statoili kaebus oli esitatud ainult vedelkütuse maksustamise kohta, mis osutus olevaks vastuolus aktsiisidirektiiviga. Kuid maksumaksjate liidu arvates on müügimaks kui selline vastuolus ka käibemaksudirektiiviga, mis keelab liikmesriikidel rakendada lisandväärtuse maksu kõrval muid käibelt võetavaid makse. Sellele väitele tuginedes on Tallinna linna vastu kohtusse läinud Tallinna Kaubamaja Grupp. Esimeses astmes maksumaksja küll kaotas, kuid menetlus on ringkonnakohtus pooleli ja pole sugugi välistatud, et tuleb taas läbida üks ring Euroopa Kohtus. Sellisel juhul ei jää meie müügimaksu eksperiment enam sugugi alla kurikuulsale suhkrutrahvi saagale, mis lõppes pärast mitmeid kohturinge Eesti riigi jaoks suurte tagasimaksetega.
Samuti on Tallinna Linnavalitsus ähvardanud esitada riigi vastu kahjunõude, kuna direktiiviga vastuolus olnud kohalike maksude seadus oli riigipoolne praak. Ka sellest võib sündida põnev kohtuasi. Tavalisel linnakodanikul pole muidugi põhjust eriti muretseda või rõõmustada, sest nagu öeldud, tegu oli ettevõtjatele kehtestatud maksuga ja tarbijatele ei hakka ebaseaduslikku müügimaksu keegi kunagi tagastama. Küll aga saame võib-olla vastuse küsimusele, kes peaks Eesti Vabariigis vastutama selle eest, et Euroopa Liidu direktiividest õigesti aru saadakse ja neid ka õigesti rakendada osatakse.
Artikkel on avaldatud Eesti Maksumaksjate Liidu ajakirjas MaksuMaksja 8/2015
