Riigikohus selgitas detsembri keskpaigas tehtud otsuses (3-3-1-71-15) detailplaneeringu vastuvõtmise otsuse vaidlustamise võimalusi.
Vaidlus sai alguse sellest, et Tallinna linn ei kaasanud enne ühe planeeringu vastuvõtmist selle menetlusse naaberkinnisasja omanikuks olevat ettevõtet. Riigikohus leidis, et isikul ei olnud kaebeõigust, kuna tegemist ei olnud menetlusveaga, mis tingiks vältimatult lõppotsuse (planeeringu kehtestamine) õigusvastasuse ega riiva isiku õigusi sõltumata lõpptulemusest.
Riigikohus on ka varem selgitanud, et planeeringu vastuvõtmise otsus on vaidlustatav vaid piiratud juhtudel – kui see on sedavõrd oluline, et juba menetluse käigus on alust arvata, et menetlusviga toob kaasa õigusvastase kehtestamise otsuse või riivab see otsus eraldiseisvalt isiku õigusi. Varasemalt on Riigikohus leidnud, et vastuvõtmise otsus on eraldi vaidlustatav, kui planeeringu algatamine ja vastuvõtmine toimusid samal päeval ning kui planeeringualal maa tagastamise nõudeõigust omav isik jäeti kaasamata (otsustes nr 3-3-1-8-02 ja 3-3-1-27-08). Antud juhul leidis Riigikohus, et naaber saab oma õiguseid ja huve piisavalt kaitsta ka pärast planeeringu vastuvõtmist, planeeringu avalikustamise käigus.
Riigikohus selgitas veel, et varasem, 2002. aastast pärinev seisukoht, nagu oleks planeeringu vastuvõtmise otsus haldusakt, ei pruugi täna kehtiva seaduse kontekstis enam kohane olla.
