Riigikohtu esimene lahend tulumaksusoodustusest

Pane tähele! Artikkel on ilmunud enam kui 5 aastat tagasi ning kuulub Geeniuse digitaalsesse arhiivi.

Riigikohus tegi 7. mail 2015. a ajaloo esimese sisulise lahendi (lahend nr 3-3-1-10-15) tulumaksuseaduse § 11 tõlgendamisest, selgitades pikemalt lubatut ja keelatut kutseühingu tunnustega organisatsioonide hindamisel.

Lõpu sai juba 2011. a alanud Arstide Täienduskoolituse Fondi saaga, kes saavutas enda tulumaksusoodustusega ühingute nimekirjast kustutamise tühistamise.

Olulisemast leidis halduskolleegium, et:

  • arstide täienduskoolitus on avalikes huvides, sest põhiseaduse järgi on igaühel õigus tervise kaitsele, järelikult tõuseb koolituse abil teenuse kvaliteet ning avalik huvi tervise kaitse vastu on tagatud
  • põhikirjas on olemas sihtrühm, kellele makstakse toetust. On selleks siis arstid otse või nende tööandjad, vahet pole. Sihtgrupp ei pea tingimata olema ühiskonnas ebasoodsamas olukorras, et olla heategevuslik; sobivust tuleb hinnata avaliku huvi kaudu, mis on täidetud.
  • põnevamalt on peatutud sellel, mis on kutsealase tegevuse lubatud ja keelatud soodustamine: kutsealase tegevuse soodustamise all tuleb pidada silmas eelkõige selliseid hüvesid, mis on seotud igapäevase kutsetööga, näiteks info vahendamine vabade töökohtade, koolituste või praktikavõimaluste kohta, kutseala populariseerimine ühiskonnas, kutseala parimate esindajate tunnustamine vms. Siia alla ei kuulu erialane täienduskoolitus nagu ka laiemalt arstiteaduse kui teadusharu arengut toetavad meetmed. Kolleegium on seisukohal, et haridust ja teadust toetavat tegevust saab tõlgendada avalikes huvides toimuvana, sõltumata sellest, kas konkreetne ühing või sihtasutus on loodud toetama ja arendama ühte või mitut erinevat teadusvaldkonda. Kui tõlgendada arstide täienduskoolituse korraldamist kutsealase tegevuse soodustamisena, siis tekiks ebavõrdne kohtlemine võrreldes selliste ühingute või sihtasutustega, kes maksavad stipendiumi erinevate kutsealade esindajatele.
  • hindamaks, kas ühing on kutseorganisatsioon, ei piisa formaalsetest tunnustest, vaid arvestada tuleb kogu tegevust, samuti sõltumatust asutajast (antud juhul arstide liit).

Kokkuvõttes kontrollis riigikohus siis nelja eeldust, kas võinuks ühingu nimekirjast kustutada ega pidanud ühtki neist täidetuks.

Nii suurt abi kui mõne aasta eest lahendist ilmselt vabaühendustele pole, sest maksuamet on muutunud nagunii ise palju mõistlikumaks ja kedagi niisama enam ei kiusa. Ühe kutseala või otsapidi ettevõtluse toetamisega seotud organisatsioonide üle on vaidlusi siiski siiani. Samal ajal muutus 2015. a jaanuarist seadus ja uute sõnastuste sisustamine seisab ka alles ees. See lahend tehti tulumaksuseaduse eelmise redaktsiooni järgi.

Riigikohtu lahendiga on võimalik tutvuda siin.

Allikas:  EMSL

Pane tähele!

Kord nädalas

Telli RMP Nädalakiri

Kolmapäeviti saadetav Nädalakiri sisaldab raamatupidamise, maksunduse ja tööõiguse valdkonna olulisi uudiseid, spetsialistide artikleid, seadusemuudatusi, nõuandeid ja soovitusi.

Töövahendid

Maksukalender Maksumäärad Numbriline Tööajafond RTJ IFRS Abitabelid Seadused MTA avalikud päringud Nädalakiri

Kalkulaatorid

Palgakalkulaator Maksuvaba tulu kalkulaator Puhkusekalkulaator Auditikalkulaator Kogumispensioni kontroll