Riigikohtulahend tuuleparkide ehitamise kohta

Pane tähele! Artikkel on ilmunud enam kui 5 aastat tagasi ning kuulub Geeniuse digitaalsesse arhiivi.

Olulised küsimused detailplaneeringu, ehitusloa ja kasutusloa menetlustes tuulepargi ehitamise näitel /haldusasi nr 3-3-1-15-16/.

Menetlus puudutas detailplaneeringu, ehitusloa ja kasutusloa menetluste omavahelisi seoseid tuuleparkide ehitamise näitel.

Esmalt oli küsimuse all isiku kaasamata jätmine ehitus- ja kasutuslubade andmise menetlustesse, millega lubati tuulegeneraatorite ehitamist naabrusesse. Riigikohus märkis, et tuulegeneraatoritest lähtuvad mõjutused on eeskätt seotud lähiümbruse elanike õigusega tervise ja omandi kaitsele, samuti õigusega eraelu puutumatusele ning rõhutas, et haldusmenetlusse tuleb kaasata iga isik, kelle puhul on haldusülesannete hoolsal täitmisel võimalik ette näha, et haldusakt võib piirata tema õigusi. Kolmanda isikuna kaasamiseks ei pea tema õiguste riive olema tõendatud – piisab, kui esineb mõistlik kahtlus, et riive esineb.

Arutluse all oli ka olukord, kus detailplaneering nägi ette konkreetset tüüpi tuulikugeneraatori püstitamist, kuid ehitusloa menetluses muudeti detailplaneeringuga ettenähtud tuuliku tüüpi. Riigikohus leidis, et üldjuhul ei oma detailplaneeringu kehtestamisel õiguslikku tähendust see, kes on ehitisse paigutatava seadme tootja või milline on selle tüüp. Pigem tuleb planeeringu elluviimisel lähtuda parima võimaliku tehnika põhimõttest. Aja jooksul tehnika areneb. Teisisõnu, tuulikutüübi muutmine ei ole õigusvastane, kui sellega ei kahjustata avalikku huvi või kolmandate isikute õigusi ning planeeringust ei nähtu selgelt selle kehtestaja tahet määrata seadme tüüp kindlaks õiguslikult siduvana.

Küsimuse all oli ka ehitise kõrguse muutmine ehitusloa menetluses. Tuuliku tüübi muutmisega oli detailplaneeringus ettenähtust kõrgemaks muutunud tuulikute kõrgus. Nii oli  detailplaneeringus lubatud 85 m asemel lubatud ehituslubades ehitada 149,5 m kõrgused tuulikud. Riigikohus ütles, et detailplaneeringus  sätestatud ehitise kõrguse piirangul on naabrite õigusi kaitsev toime, mille järgimine on ehitusloa andmisel üks esmastest põhinõuetest. Lubatud kõrguse piirangut ületati antud juhul oluliselt ja ilmselgelt, mistõttu  olid välja antud ehitusload vastuolus detailplaneeringuga.

Veel käsitles Riigikohus kasutusloa andmist olukorras, kus ehitusluba ei vasta detailplaneeringule. Kasutusloa andmisel ei kontrolli haldusorgan mitte üksnes ehitise vastavust ehitusprojektile, vaid ka ehitise nõuetelevastavust laiemalt. Kui kasutusloa menetluses ilmneb, et ehitusluba on välja antud õigusvastaselt, tuleb haldusorganil kaaluda ehitusloa kehtetuks tunnistamise või muutmise vajadust. Kasutusloa väljastamise otsustamisel tuleb hinnata ka seda, kas kasutusloa väljastamine ning ehitise või selle osa kasutamine kasutusloaga määratud otstarbel ei too kaasa kolmandate isikute õiguste ülemäärast riivet või rikkumist. Kolleegium rõhutas, et erinevate õiguste ja huvide kohase tasakaalu saavutamiseks ja isikute õiguste kaitseks on haldusorganil võimalik anda kasutusluba ka kõrvaltingimusega reguleerides tuulikute puhul näiteks nende töörežiimi (nt töötamise aega ja/või võimsust vms).

Kuna antud juhul ei kaalunud vald võimalust jätta kasutusload andmata ehituslubade puuduste ja tuulikute mõjude tõttu (nt ei tehtud täiendavaid jõupingutusi uurida tuulikute käitamisega kaasnevaid mõjusid, sh müra), luges kohus selle oluliseks kaalutlusveaks. Samuti heitis kohus kohalikule omavalitsusele ette asjaolu, et isik jäeti isiklikult teavitamata kasutuslubade andmisest ja nende menetlusest. Menetluse tulemusel kasutusload tühistati.

Peale selle võttis kohus seisukoha müra normtasemete mõõtmise küsimuses tulenevalt sotsiaalministri 4. märtsi 2002. a määrusest nr 42 "Müra norm­tasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid". Leiti, et määruses sätestatud piirnormid ei ole sõltuvuses üksnes maa sihtotstarbest. Kui hoone on õiguspäraselt elamuna kasutuses, ei saa elamu omanikku ega valdajat seada halvemasse olukorda, kohaldades kõrgemaid, nt tööstusalale sätestatud piirnorme. Elamumaaks sotsiaalministri määruse mõttes tuleb lugeda ka maatulundusmaa õuemaa kõlvik.

Allikas:  Advokaadibüroo Teder

Pane tähele!

Kord nädalas

Telli RMP Nädalakiri

Kolmapäeviti saadetav Nädalakiri sisaldab raamatupidamise, maksunduse ja tööõiguse valdkonna olulisi uudiseid, spetsialistide artikleid, seadusemuudatusi, nõuandeid ja soovitusi.

Töövahendid

Maksukalender Maksumäärad Numbriline Tööajafond RTJ IFRS Abitabelid Seadused MTA avalikud päringud Nädalakiri

Kalkulaatorid

Palgakalkulaator Maksuvaba tulu kalkulaator Puhkusekalkulaator Auditikalkulaator Kogumispensioni kontroll