Kohtuasjas nr 3-2-1-60-15 tehtud otsuses selgitati töövõtulepingust tulenevate puuduste avastamise ja nendest teatamise küsimusi.

Riigikohus leidis, et:

1) sarnaselt müügilepinguga tuleb ka töövõtulepingu puhul eristada puudusi, mida on võimalik tavapärasel ülevaatamisel avastada ja eristada nn varjatud puudustest. Varjatud puudusteks saab pidada neid puudusi, mida tellija ei võinuks avastada asja väliselt üle vaadates temalt eeldatava hoolsusega.

2) reeglina hakkab mõistlik aeg puudustest teavitamiseks kulgema alates töö ülevaatamisest.

3) ka majandustegevuses tegutsev tellija ei pea eeldama, et talle tarnitakse puudustega asi ja seega ei pea ta rakendama erakorralisi meetmeid asja puuduste tuvastamiseks. Seega, reeglina ei pea ka majandus- ja kutsetegevuses tegutsev isik palkama asjatundjat töö ülevaatamiseks.

4) tellijalt eeldatav hoolsus (sh asjatundja palkamise vajadus) võib varieeruda sõltuvalt nt ostetud asja ainulaadsusest, komplitseeritusest, kasutuseesmärgist, väärtusest.

5) ka juhul, kui töö vaatab üle asjatundja, tuleb töövõtjat teavitada vaid sellistest puudustest, mis on välisel vaatlusel äratuntavad.

6) kui tegu on varjatud puudusega, siis ei alga mõistlik aeg teatamiseks mitte töö ülevaatamisest vaid puudusest teadasaamisest.

7) kui töövõtja teadis või pidi teadma varjatud puudusest ja sellest tellijale ei teatanud, siis võib tellija  puudusele tugineda sõltumata sellest, et ta tööd üle ei vaadanud ja puudusest õigel ajal ei teatanud.

8) seaduses sätestatust kõrgema hoolsusega ülevaatamiskohustuse täitmine ei vabasta vastutusest töövõtjat, kelle töö ei vasta lepingutingimustele.

9) majandustegevuses lepingu sõlminud töövõtja ei saa võimalikku ebakvaliteetset tööd õigustada tellija puuduliku omanikujärelevalvega.

10) puudustest teavitamise korral ei ole vajalik puuduse põhjuse väljatoomine, vaid selle iseloomu kirjeldamine ulatuses, milles see on võimalik pärast eriteadmisi mitte eeldavat töö välist ülevaatust. Ka majandus- ja kutsetegevuses tegutsev tellija ei pea puuduste kirjeldamiseks tegema ekspertiisi, st ka professionaalselt tellijalt saab eeldada puuduste kirjeldamist vaid üldiselt.

11) isegi kui tellija tegutseb majandustegevuses, on töövõtulepingu raames asjatundjaks eelkõige töövõtja.

Ülevaade on avaldatud advokaadibüroo Glikman, Alvin & Partnerid kinnisvara valdkonna riigikohtu praktika infokirjas mai/juuni 2015.