aastaaruanne 2017
Reede, 15. Detsember
 

Töösuhtes sõlmitud varalise vastutuse kokkuleppe kehtivus

Tsiviilasjas nr 3-2-1-56-17 selgitas riigikohtu tsiviilkolleegium töötaja ja tööandja vahel sõlmitud varalise vastutuse kokkuleppe tingimusi ja sellise kokkuleppe kehtivusega seonduvat.

Asjaolude kohaselt esitas töötaja töövaidluskomisjonile avalduse tööandja vastu, milles palus tunnistada tühiseks tööandja kahju hüvitamise nõue või lugeda tühiseks poolte vahel sõlmitud varalise vastutuse kokkulepe. Töötaja põhjustas tööd tehes liiklusõnnetuse (tegemist oli veokijuhiga), kuid leidis, et ei pea tööandjale kahju hüvitama, sest tööandja ei tõendanud, millised kahjustused õnnetuse tagajärjel tekkisid ega seda, et veetud kaup hävines. Varalise vastutuse kokkuleppes oli ette nähtud, et töötaja vastutuse ülempiir on 6391 eurot ja 16 senti, kuid tööandja hüvitas talle ülemmäärast vaid 0,5% kuus.

Maakohus jättis hagi ja vastuhagi rahuldamata ning leidis, et varalise vastutuse kokkulepe vastab TLS § 75 lõikes 2 sätestatule ja on kehtiv. Kokkulepe ei kahjusta töötajat ebamõistlikult ning on arvestades tööandja tegevuse profiili ja töötaja ametikohta tavapärane.

Ringkonnakohus leidis aga, et tööandja ei ole selgitanud, millistel alustel on vastutuse ülempiir ja hüvitise suurus kujunenud. Töötajale makstud hüvitis ei hüvita talle piisavalt neid riske, mille ta võtab endale, kui lepib tööandjaga kokku, et vastutab talle tööülesannete täitmiseks antud vara säilimise eest sõltumata süüst. Hüvitis 0,5% vastutuse ülemmäärast kuus ei ole mõistlik ega proportsionaalne. 

Arvestades sõidukite kaskokindlustuse tingimusi, sh sõiduki omaniku omavastutust, on tööandjal soodsam maksta töötajale varalise vastutuse kokkuleppe alusel väikest hüvitist, mille tagajärjel vastutab töötaja sõltumata omavastutusest kogu tekitatud kahju eest, arvestades vastutuse ülempiiri, ja jätta sõiduk kindlustamata. Selline käitumine ei ole aga kooskõlas hea usu põhimõttega ja koormab töötajat väikese hüvitise eest ülemäära. Varalise vastutuse kokkulepe on TLS § 75 lg 2 punkti 5 järgi tühine.

Riigikohtu tsiviilkolleegium selgitas hüvitise suuruse hindamise kohta järgmist. Mõistlikku hüvitise suurust TLS § 75 lg 2 punkti 5 mõttes tuleb hinnata iga üksikjuhtumi puhul eraldi. Üheks peamiseks asjaoluks on suhe vastutuse ülempiiriga. Muu hulgas tuleb arvesse võtta ka töötajale üle antud vara väärtust ja kahju tekkimise tõenäosust (riskiastet). Lisaks tuleb kokkuleppe kehtivuse ja hüvitise mõistlikkuse hindamisel arvestada seda, mis valdkonnas tööandja tegutseb, selles valdkonnas kehtivaid tavasid vara kindlustamise osas ning kas töötajale antakse üle konkreetne ese (nagu vedamiseks auto) või muutuvas koosseisus ja koguses esemete kogum või ka raha.

Lisaks selgitas kolleegium, et varalise vastutuse kokkuleppe keskne mõte peaks olema tööandja tõendamiskoormise lihtsustamine juhul, kui töötajale on usaldatud raha või muutuva seisuga asjade kogum, mitte aga hinnalise asja hävimise ja kahjustamise riskide panemine töötajale.

Varalise vastutuse kokkulepe ei saa asendada kindlustust ega töötajad olla tööandja jaoks kindlustusandjaks. Töötajale usaldatud väärtuslike veokite puhul võiks olla mõistlik sõlmida varalise vastutuse kokkulepe kindlustuslepingujärgse tööandja omavastutuse katmiseks, kuid see peaks kajastuma ka vastutuse ülempiiris. Mõistlikuks saaks makstavat hüvitist pidada vaid siis, kui maksete kaudu on võimalik tegelikult ka mõistliku aja jooksul riski ulatuses raha koguda. Selleks peaks makstav tasu aga olema kindlustusmaksetest olulisest kõrgem.

tarkvara

Veel samal teemal

Viimati lisatud artiklid samas rubriigis

  • Jälle see sisendkäibemaks pinnuks silmas 28.11.2017

    Kohus on arutlenud põhimõttelise teema üle: millal on ühel käibemaksukohustuslasel õigus sisendkäibemaksu riigilt tagasi küsida. Siinkohal ei ole millal mitte ajalise määratluse tähenduses, vaid kohus selgitas, kas ja millistel tingimustel on võimalik kulutuselt käibemaksu maha arvata. Isik, kes kasutab soetatud kaupu ja saadud teenuseid uute kaupade või teenuste tootmiseks, ei tohi muutuda käibemaksukoormuse kandjaks ja tähtsust ei oma, millist liiki juriidilise isiku vormis ta tegutseb.On oluline, milleks toetuse arvelt ostetud kaupasid kasutatakse. Kui soetatud kaupasid-teenuseid kasutatakse maksustatava käibe jaoks, siis ei ole alust sisendkäibemaksu mahaarvamist piirata.
    Loe edasi..

  • Vee- ja võrguettevõtjatel võib olla tekkinud olukord, kus nende taristu ei olegi ettevõtja omandis 20.11.2017

    Riigikohus lahendas hiljuti ühe olulise vaidluse, kus käsitles põhjalikult tehnovõrkude talumiskohustuse tekkimise aluseid ning sellega seoses ka tehnovõrgu omandi põhimõtteid. Taristu talumise ja omandi küsimus Nimetatud kohtuotsus võib puu ...
    Loe edasi..

  • Ärisaladuse lekitamine tõi juhatuse liikmele karistuse 20.11.2017

    Tartu maakohus on teinud otsuse asjas, mille järgi jäi endine juhatuse liige süüdi ärisaladuse õigustamatus avaldamises ja kasutamises ning usalduse kuritarvitamises.
    Loe edasi..

  • Probleemse töötaja võib töölt ajutiselt kõrvaldada 15.11.2017

    Tööelus tuleb ikka ette olukordi, kus toredat tööõhkkonda võib rikkuda töötaja, kes kõigile teistele töötajatele käib lihtsalt erinevatel põhjustel närvidele. Samas ei anna tema käitumine alust töölepingu lõpetamiseks.
    Loe edasi..

  • Raske tööõnnetuse süüasi jõudis maakohtusse teisele ringile 06.11.2017

    Tartu maakohtus käivitus juba teistkordselt süüasja arutamine, mis käsitleb inimelu nõudnud ränga tööõnnetuse asjaolusid 2012. aastal kaevetöödel.
    Loe edasi..

Vaata kõiki artikleid

Soovitame samal teemal e-poest

 
Kaibemaksu raamat
Töövahendid
Naljanurk


Uusrikas tuleb Singapurist komandeeringust ja näitab raamatupidajale arveid.
"Aga mis astronoomiline summa see on?" küsib raamatupidaja.
"Hotelliarve," vastab uusrikas.
"Aga miks oli kolmeks päevaks vaja kogu hotell kinni panna?"
"Ei mäleta."

Uudised > Eelnõud
Kalender & arhiiv
E T K N R L P
1 2 3
4 5 6 7 8 9 10
11 12 13 14 15 16 17
18 19 20 21 22 23 24
25 26 27 28 29 30 31
« Detsember 2017 »
Tööpäevade arv kuus 19
Töötunde kuus 152
Riigipühad: 24.12, 25.12 ja 26.12

Vaata tööajafondi..
E-POOD
Gallup
Kas oskate juba praegu oma tuleva aasta tulusid prognoosida?
Äriregister
Kreedix
Maksu- ja tolliamet
Eesti KMKR otsing
  • Arveldaja
  • timbeco
  • estanc
  • epood
 
Koostööpartnerid
  RMP Eesti RMP Eesti OÜ Registrikood 11027462
KMKR EE100898345

Swedbank: EE582200221024811122
SEB Pank: EE221010220073067015
LHV Pank: EE117700771000732704

Jur. aadress: Rukki 18-8, Tallinn
Kontor: Mustamäe tee 5-607, Tallinn
Tel. 6 848 110
E-post: info@rmp.ee
RMP Eesti tooted Portaal RMP.ee
Uudiskiri Nädalakiri
Ajakiri Spetsialist

Raamatupidaja kalendermärkmik
Juhendraamat KÜ raamatupidamine
Juhendraamat MTÜ raamatupidamine
Dokumendinäidised

KOOLITUSED
Raamatupidamisteenus
Majandusarvestuse põhitõed

RSSFacebookTwitter
RMP.ee Kontakt
Uudised
Kasutajatingimused
Foorumi tingimused
Koostööpartnerid
REKLAAM
Tagasiside

STATISTIKA
250741  Foorumi postitust
355  E-poe toodet
94  Koolitust
22757  Artiklit
51980  Registreerunud kasutajat
35922  Nädalakirja tellijat
33174  Pers. pakkumise tellijat
Lugeja staatus  KÜLALINE
   - ei näe spetsialistide artikleid
   - ei kehti soodustused
   - ei saa populaarset uudiskirja Nädalakiri

REGISTREERU


 REGISTREERUNUD KASUTAJA
   + kõik artiklid sisselogimisel nähtavad
   + PDF ajakiri Spetsialist tasuta
   + uudiskiri Nädalakiri e-postile
   + soodustused RMP Eesti koolitustele

Logi sisse
 

© RMP Eesti OÜ 2004-2017