Järgnevalt on toodud ülevaade uutest riigikohtus lahendatud maksuasjadest.
21.10.2015 otsus kohtuasjas 3-3-1-27-15
Riigikohus selgitab, millal on tegemist dividendiga ja millal erisoodustusega, kui aktsiaselts on teinud kulusid aktsionäri ja juhatuse liikme isiklikes huvides.
Otsuse teksti vt siit..
16.12.2015 otsus kohtuasjas 3-3-1-53-15
Riigikohus selgitab, et maksutagastusnõuet ei saa teisele isikule loovutada, see saab üle minna ainult õigusjärgluse korras või seoses ettevõtte üleminekuga.
Otsuse teksti vt siit..
27.01.2016 otsus kohtuasjas 3-3-1-30-15
Käibemaksuvaidlus puudutab ostja ja müüja seotust võimalikus maksupettuses.
Otsuse teksti vt siit..
29.02.2016 otsus kohtuasjas 3-3-1-59-15
Poolte vahel toimus kinnisvaratehing, kus eraldi arvet ei vormistatud, aga notariaalses lepingus oli toodud käibemaksusumma. Lepingus puudus müüja käibemaksukohustuslasena registreerimise number, käibemaksuta müügihind ja käibemaksu määr. Riigikohus selgitab, et tegemist oli ebaolulise vormiveaga ning sellise dokumendi alusel saab sisendkäibemaksu maha arvata, kui tehing on kontrollitav muude tõenditega.
Otsuse teksti vt siit..
01.03.2016 otsus kohtuasjas 3-3-1-65-15
Riigikohus kordab varem väljendatud seisukohta, et maa hindamise tulemuste vaidlustamiseks tuleb esitada kaebus maa maksustamishinna määramise akti peale. Kui seda pole õigel ajal tehtud, siis iga-aastast maksuteadet maa hinna osas vaidlustada ei saa, isegi kui vahepeal on maksumäär oluliselt tõusnud. Kui maa maksustamishinna akti pole kätte toimetatud, siis on maksuteade õigusvastane.
Otsuse teksti vt siit..
02.03.2016 otsus kohtuasjas 3-3-1-47-15
Riigikohus selgitab, et eluruumiks projekteeritud korter võib olla kasutuses äriruumina (majutusteenuse osutamiseks kasutatav külaliskorter) ning selle üürimist ja rentimist saab sel juhul käibemaksuga maksustada. Veel valmimata ruumide puhul võib küll üldjuhul eeldada, et seda hakatakse kasutama ehitusprojektis näidatud eesmärgil, kuid muude tõenditega (näiteks äriplaan ja leping) saab seda eeldust ümber lükata. Kui esmane kasutusleping oleks maksuvaba ja allkasutusest tekiks maksustatav käive, siis tekiks käibemaksu kumulatsioon ja see oleks vastuolus vabatahtliku maksustamise mõtte ja eesmärgiga.
Otsuse teksti vt siit..
