Kas ettevõtja vastutab kartellikeelu rikkumise eest, kui kasutab hanke pakkumist koostades teenusepakkuja abi, kuid teenusepakkuja koostab samal ajal ka konkurentide pakkumusi? Sellele küsimusele otsisid Euroopa Kohtust vastust Läti kõrgeima astme kohus. Hiljutises lahendis kohtuasjas C-542/14 VM Remonts andis Euroopa Kohus olulisi selgitusi selle kohta, millal teenusepakkuja konkurentsi kahjustava tegevuse eest vastutab tellija.
Euroopa Kohtuni jõudnud kohtuasi puudutas Jūrmala Linnavolikogu hanget, mille sisu oli õppeasutuste toiduainetega varustamine. Hankel esitasid pakkumuse kolm ettevõtet: Pārtikas kompānija (PK), VM Remonts ja Ausma grupa.
Enne pakkumuse esitamist pöördus PK õigusbüroo poole, et saada oma pakkumuse ettevalmistamiseks ja esitamiseks õigusabi. Õigusbüroo täitis selle ülesande koostöös alltöövõtjaga MMD lietas, kes sai PK-lt hankemenetluse pakkumuse projekti. MMD lietas võttis PK-d teavitamata kohustuse valmistada ette ka VM Remontsi ja Ausma grupa pakkumused. Seoses sellega kasutas MMD lietase üks töötaja PK pakkumust teise kahe pakkuja pakkumuse ettevalmistamisel mudelina, kohandades konkureerivad pakkumised 5% võrra soodsamaks.
Läti Konkurentsiamet leidis, et kõik kolm pakkumuse esitanud ettevõtjat olid rikkunud konkurentsireegleid (täpsemalt Läti konkurentsiseaduse sätet, mis vastab ELTLi artiklile 101), ja määras kõigile ettevõtjatele trahvi. Ettevõtjad vaidlustasid trahviotsuse ja vaidlus jõudis Läti kõrgeima kohtuni, kes küsis Euroopa Kohtult tõlgendust küsimuses, kas ettevõtja võidakse lugeda vastutavaks kooskõlastatud tegevuse eest, mis tuleneb talle teenuseid osutava sõltumatu teenusepakkuja tegevusest.
Euroopa Kohus tuletas esmalt meelde kohtupraktikat, mille kohaselt võib töötaja vastutus tuua kaasa vastutuse kogu ettevõttele, isegi kui ettevõtte juhtkond ei olnud töötaja konkurentsivastasest tegevusest teadlik. Sõltumatuid teenusepakkujaid ei ole aga kohtu arvates töötajatega võrdsustada asjakohane.
Kohus selgitas, et ettevõtjat saab lugeda vastutavaks kooskõlastatud tegevuse eest, mis tuleneb talle teenuseid osutava sõltumatu teenusepakkuja tegevusest, ainult siis, kui on täidetud üks järgmistest tingimustest:
- teenusepakkuja tegutses tegelikult süüdistatava ettevõtja juhtimise või kontrolli all või
- ettevõtja oli teadlik oma konkurentide ja teenusepakkuja konkurentsivastastest eesmärkidest ning kavatses sellele oma tegevusega kaasa aidata või
- ettevõtja võis mõistlikult ette näha, et tema konkurendid ja teenusepakkuja käituvad konkurentsivastaselt, ning arvestas selle riskiga.
Niisiis ei ole ettevõtja alati ja igal juhul vastutav teenusepakkuja konkurentsi kahjustava tegevuse eest. Kohtu selline tõlgendus on teenuse tellijate suhtes õiglane, sest vastasel korral tekiks tellijate jaoks risk saada kahekordne karistus: esiteks karistus selle eest, et teenusepakkuja sahkerdas ja ettevõtja jäi seega ilma ka reaalsest konkureerimisvõimalusest (st võimalusest hange võita), ning teiseks karistus konkurentsireeglite rikkumise eest.
Kuigi eelnevast tuleneb, et tellija vastutab teenusepakkujate tegevuse eest ainult piiratud juhtudel, tuleks nõustajate valikusse suhtuda suure tähelepanuga. See on vajalik nii selleks, et välistada võimalus, et konkurentsiametid võiks väita, et tellija võis konkurentsivastast tegevust mõistlikult ette näha, kuid mõistagi ka selleks, et teenusepakkujalt ikka tõepoolest parim võimalik teenus saada.
