Eesti Konjunktuuriinstituudi hinnangul on praegune aktsiisipoliitika ebaõnnestunud ning aktiivne piirikaubandus käesoleval aastal jätkub.
Tõsisem piirikaubandus Lätiga algas 2016. aastal tulenevalt 2015. aasta veebruaris toimunud 15-protsendilisest aktsiisitõusust, teatas instituut piirikaubanduse ülevaates.
"Praegune aktsiisipoliitika ei ole õnnestunud, aktsiisitõus on olnud nii suur, et maksulaekumised on olnud prognoositust väiksemad," ütles konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing esmaspäeval pressikonverentsil. Josingu sõnul on praegune aktsiisipoliitika, millega üritatakse aktsiisi tõstmisega katta eelarveauke lühiajaline mõtlemine.
"Aktsiisilaekumise poolest oleme 2017. aastal tagasi aastas 2015. Aktsiisi laekub sama palju ja kahjuks ei saa seda põhjendada tarbimise vähendamisega," ütles Josing.
Josingu sõnul on suureks probleemiks ka alkoholivarud, mille tõttu ei ole koheselt aru saada, kuidas aktsiisitõus tarbimist ja piirikaubandust mõjutab.
Piirikaubandus ei piirdu enam alkoholiga, vaid kasvavas mahus on lisandunud teised aktsiisikaubad ja muud kaubad, märgib instituut ülevaates. Instituudi hinnangul on riik oma mõtlematu tegevusega tekitatud olulise maksukaotuse, mida oleks saanud vältida.
Mullu kasvas oluliselt piirikaubanduse maht – suurenes Lätist alkoholi ostvate inimeste osakaal, ostumahud, kulutused, Lätis käimise sagedus ja ostetavate kaupade nomenklatuur. Samuti on suurenenud alkoholivarud inimeste kodudes.
Suurem erinevus hindade vahel Eestis ja Lätis tuleneb aktsiisist. Josingu sõnul tulenevad Eestis kallimad hinnad osaliselt ka juurdehindlusest, mida mõjutab ka Eesti kõrgem palgatase.
Esialgsel hinnangul on Lätist toodud alkoholi kogus 2017. aastal absoluutalkoholis ligi kolm korda suurem kui 2016. aastal. Möödunud aastal oli 35 protsenti vastanutest ostnud Lätist alkoholi. Aasta varem oli Lätist ostnud alkoholi 21 protsenti.
"Oleme jõudnud sinna, kus üle kolmandiku täiskasvanud inimestest on Lätist alkoholi ostnud," nentis Josing.
Lätist alkoholi ostja on konjunktuuriinstituudi profiili kohaselt keskmiselt 30-49 aastane kõrgema sissetuleku ja madalama haridustasemega eesti rahvusest mees.
Samuti kasvas aastaga spetsiaalselt Lätist alkoholi ostnute osakaal enam kui 2,5 korda. Kui 2016. aastal käis Lätis spetsiaalselt alkoholi ostmas 7 protsenti vastanutest, siis 2017. aastaks oli näitaja kerkinud 18 protsendini.
"Mis on juhtunud, tegelikult on laienenud ka areaal, kust ostmas käiakse. On suurenenud ka nende inimeste hulk, kes tulevad näiteks Põhja-Eestist," märkis Josing.
Elukoha järgi käisid rohkem spetsiaalselt Lätist alkoholi ostmas Lääne-Eesti inimesed, vastanutest 26 protsenti käis spetsiaalselt Lätist alkoholi ostmas ning 19 protsenti ostis läbisõidul või reisil olles. Kõige vähem käis mullu Lätis alkoholi ostmas Kirde-Eesti elanik, kus 3 protsenti ostis alkoholi Lätist läbisõidul ning 1 protsent käis spetsiaalselt ostmas.
Lõuna-Eesti vastanutest ostis Lätist läbisõidul alkoholi 30 protsenti ning spetsiaalselt käis ostmas 24 protsenti. Kesk-Eesti vastajatest ostis läbisõidul alkoholi 21 protsenti ning spetsiaalselt 11 protsenti ja Põhja-Eestist 21 protsenti läbisõidul ja 19 protsenti spetsiaalselt.
