Augustis kogus maksu- ja tolliamet 513,1 miljonit eurot makse, aasta eelarvest on täidetud kaheksa kuuga 67 protsenti. Kaheksa kuuga on eelarves oodatust rohkem laekunud eelkõige otseseid makse ehk tulumaksu ja sotsiaalmaksu.
Sotsiaalmaksu laekumine on möödunud aastaga võrreldes jõudsalt kasvanud tänavu igal kuul. Laekumise kasv aeglustus aprilli 9 protsendiga võrreldes siiski mais 8 protsendile, juunis 7,1 protsendile ja juulis 6 protsendile. Seevastu augustis kiirenes kasv taas ja sotsiaalmaksu laekus 8,1 protsenti rohkem kui möödunud aasta samal kuul — see võis tuleneda puhkuste edasilükkamisest võrreldes eelmise aastaga.
Keskmise palga tugev kasv kiirenes juulis veelgi. Palgad olid juulis keskmiselt 7,1 protsenti kõrgemad kui aasta varem samal ajal, samas kui juunis oli palgakasv 5,2 protsenti. Palgasaajate arv kasvas juulis 1 protsent möödunud aasta sama kuuga võrreldes, kuigi kasv aeglustus tänavu varasemate kuudega võrreldes. Samal ajal vähenes töökohtade arv 0,2 protsenti. Suurematest tegevusaladest kiirenes palgafondi kasv enim hariduses ning tervishoius ja sotsiaalhoolekandes.
Viimasel kolmel kuul kasvas deklareeritud palgafond kõige enam majutuse ja toitlustuse, info ja side ning jaekaubanduse tegevusaladel. Osaliselt on selle põhjustanud eelmise aasta juulis rakendunud töötamise register, mille mõju palgafondi kasvule taandub lähikuudel. Kolme kuu kõige aeglasema palgafondi kasvuga on olnud ehitus ja mäetööstus. Põllumajanduses deklareeritud palgafond kahanes.
Käibemaksu augustikuu laekumise kasv oli aasta üks kiiremaid, maksu laekus 12,8 protsenti rohkem võrreldes aastataguse ajaga. Käibemaksu üle ootuste head laekumist toetab kaupade jaemüük, mis on olnud viimastel kuudel aasta keskmisest kiirem.
Sarnaselt tänavu aasta eelmistele kuudele vähenesid augustis ettevõtete maksustavad käibed võrreldes eelmise aastaga. Aasta kokkuvõttes on maksustatavad käibed kahanenud 1 protsent võrreldes eelmise aasta sama ajaga. Käivete vähenemise on tinginud ettevõtete Eesti-sisese soetuse langus, samas kui müük püsib eelmise aasta tasemel. Soetuse langusele on oluliselt kaasa aidanud fiktiivsete arvete vähenemine, mis on tingitud käibemaksu deklareerimiskohustuse muudatustest ehk kohustusest deklareerida vähemalt 1000-eurosed arved.
