Teejuht 2019
Laupäev, 18. August
 

Digimajandusega muutub ka riikide maksupraktika

Digiarengute väljakutsed maksundusele on tekkinud peamiselt kahel tasandil. Esiteks tegutsevad digimajanduse ettevõtted globaalselt ning nende tooteid ja teenuseid tarbitakse piirkondades, kus ettevõtted ei ole isegi registreeritud ning seetõttu on nad sageli jäänud kohaliku maksusüsteemi haardeulatusest välja. Tekib ebaaus konkurentsiolukord kohalike ettevõtete jaoks, kes tasuvad samaväärse teenuse pealt rohkem makse. Teine probleem on digimajandusega lihtsustunud isikult isikule teenusepakkumine, mille puhul ei ole teenusepakkuja roll enam ühetaoline ja tuleb eristada, kas tegu on teenusepakkuja põhisissetuleku või lisasissetulekuga. Ähmastub piir inimese hobi ja ameti vahel.

Veel samal teemal

OECD uuring "Tax Challenges Arising from Digitalisation" käsitleb maksundust digitaalsete arengute taustal ja toob välja, et riikide maksupraktikate muutus on peamiselt seotud vajadusega laiendada või kaitsta maksubaasi piirkondades, kus teenust reaalselt tarbitakse. Seni võib märgata digimajanduse ettevõtete puhul nelja suuremat maksutrendi.

  1. On hakatud looma digitaalse kohalolu tõendamise kriteeriumeid ettevõtetele, kes riigis teenuseid pakuvad, kuid ei ole end maksuresidendina registreerinud (näiteks Slovakkias, Iisraelis ja Indias). 
     
  2. Oluliseks on muutunud passiivse tulu – dividendide, autoritasu, intressi – maksustamine. Eesmärk on anda maksustamise õigus tuluallika piirkonnale, isegi kui juriidiliselt ei ole ettevõte piirkonnas registreeritud.
     
  3. Hulk riike on laiendanud mitteresidentsete digiettevõtete käibemaksustamise võimalust. See hõlmab peamiselt digitaalsete reklaamiteenuste või audiovisuaalse sisu edastamisest teenitud käibe maksustamist teenuse edastamise riigis. Seni on seda kasutanud näiteks India, Itaalia, Ungari ja Prantsusmaa.
     
  4. Liigutakse rahvusvaheliste suurkorporatsioonide läbimõelduma maksustamise suunas (näiteks Suurbritannias ja Austraalias). Kuigi digimajanduse ettevõtted ei ole spetsiifiliselt suurkorporatsioonidele suunatud maksuseaduste fookuses, on lahendamist vajavad probleemid omased just neile. Edukas näide on Ameerika Ühendriikides tegutsevatele suurettevõtetele mõeldud BEAT maks (base erosion and anti-abuse tax), mis maksustab suurkorporatsioonide intressitulusid, autoritasutulusid ja renditulusid. Seni on sellega riigile teenitud 119 miljardit eurot.

Digimajanduse maksustamise keskne probleem on, kuidas maksustada tulu selles riigis, kus asuvad toote või teenuse tarbijad, isegi kui teenust pakkuv ettevõte ei asu selles riigis.

Ka Euroopa Parlament toob hiljutises uuringus "The collaborative economy and taxation" (PDF) välja, et platvormimajanduse maksustamise väljakutseteks on osutunud tulu maksustamine selle tekkimise piirkonnas ning võrdsete mängureeglite kehtestamine traditsioonilistele ettevõtetele ja hiljuti turule sisenenud platvormidele. Iirimaa lõi 2016. aastal jagamismajanduse maksukeskuse, mis teeb platvormidel teenuste osutajatele maksukohused puust ja punaseks; Belgia on kehtestanud vaid 10-protsendise maksumäära väikeses mahus tehtavale platvormitööle; Prantsusmaal on Airbnb keskkonnas rohkem kui 23 000 eurot aastas teenimine käsitletav ametliku üüritegevusena, kuid väiksemalt teenistuselt tulumaksu kinni ei peeta; Soomes ei pea sõidujagaja taotlema litsentsi, kui tema teenistus jääb alla 10 000 euro aastas. Hoolimata platvormimajanduse eriregulatsioonist ei ole paljud isikult isikule teenusepakkujad oma kohustustega kursis ning seetõttu on riikide maksuametid hakanud platvormidega koostööd tegema. Näiteks, Prantsusmaal informeerivad platvormid oma kasutajaid maksukohustustest ning Eestis edastavad sõidujagamisteenust vahendavad platvormid info tehingute kohta maksuametile.

Platvormimajanduses tekitab probleeme isikult isikule osutatavate teenuste maksustamine ning paljud riigid on kehtestanud tulu suurusest sõltuva maksumäära, et eristada hobitegevust ametialasest tegutsemisest.

tarkvara 4

Veel samal teemal

Viimati lisatud artiklid samas rubriigis

Vaata kõiki artikleid
 
toopakkumised
Töövahendid
Naljanurk

Andke endast tööl alati 100%!
12% esmaspäeval
28% teisipäeval
35% kolmapäeval
20% neljapäeval
5% reedel

Uudised > Eelnõud
Kalender & arhiiv
E T K N R L P
1 2 3 4 5
6 7 8 9 10 11 12
13 14 15 16 17 18 19
20 21 22 23 24 25 26
27 28 29 30 31
« August 2018 »
Tööpäevade arv kuus 22
Töötunde kuus 176
Riigipühad: 20.08

Vaata tööajafondi..
E-POOD
Gallup
Äriregister
Kreedix
Maksu- ja tolliamet
Eesti KMKR otsing
  • Eesti Raudtee
  • Ernst Young
  • epood
  • Avalik andbemaas
 

Merit Tarkvara

Koostööpartnerid
this content xxxindianporn.mobi
navigate to this site lime-torrents.org kickasstorrente.net
  RMP Eesti RMP Eesti OÜ Registrikood 11027462
KMKR EE100898345

Swedbank: EE582200221024811122
SEB Pank: EE221010220073067015
LHV Pank: EE117700771000732704

Jur. aadress: Rukki 18-8, Tallinn
Kontor: Mustamäe tee 5-607, Tallinn
Tel. 6 848 110
E-post: info@rmp.ee
RMP Eesti tooted Portaal RMP.ee
Uudiskiri Nädalakiri
Ajakiri Spetsialist

Raamatupidaja kalendermärkmik
Juhendraamat KÜ raamatupidamine
Juhendraamat MTÜ raamatupidamine
Dokumendinäidised

KOOLITUSED
Raamatupidamisteenus
Majandusarvestuse põhitõed

RSSFacebookTwitter
RMP.ee Kontakt
Uudised
Kasutajatingimused
Foorumi tingimused
Koostööpartnerid
REKLAAM
Tagasiside

STATISTIKA
257397  Foorumi postitust
341  E-poe toodet
98  Koolitust
22237  Artiklit
52826  Registreerunud kasutajat
36238  Nädalakirja tellijat
33342  Pers. pakkumise tellijat
Lugeja staatus  KÜLALINE
   - ei näe spetsialistide artikleid
   - ei kehti soodustused
   - ei saa populaarset uudiskirja Nädalakiri

REGISTREERU


 REGISTREERUNUD KASUTAJA
   + kõik artiklid sisselogimisel nähtavad
   + PDF ajakiri Spetsialist tasuta
   + uudiskiri Nädalakiri e-postile
   + soodustused RMP Eesti koolitustele

Logi sisse
 

© RMP Eesti OÜ 2004-2017