Eesti jätkab reformidega maksukoormuse liigutamist tööjõumaksudelt juba niigi kõrgetele tarbimismaksudele, kuid ei pööra piisavalt tähelepanu madalapalgaliste maksukoormusele, mistõttu säilib ka struktuurne tööpuudus ja kõrge emigratsioon, kirjutab Euroopa Komisjon kasvustrateegia raames avaldatud dokumendis.
Euroopa keskmisega võrreldes on Eesti keskmise palgaga inimeste tööjõumaksude koormus väiksem, kuid madalapalgaliste oma seevastu Euroopa keskmisest kõrgem, märgib komisjon. Selle põhjuseks on madal tulumaksuvaba miinimum ühtlase tulumaksu tingimustes ning komisjon meenutab, et vastavalt IMF-i seisukohtadele on kõrge maksukoormus madalapalgalistel üks peamisi struktuurse tööpuuduse tõstjaid ja Eestis soodustab see emigratsiooni jätkumist.
Komisjon märgib, et maksukoormuse vähendamisel peaks fokusseerima just madalatele palkadele, sest see vähendaks struktuurset tööpuudust ning aitaks nõrgestada negatiivset efekti tööhõivele, mida praegu veavad emigratsioon ja tervisega seotud probleemid.
Samuti viitab komisjon, et tarbimismaksud on Eestis juba praegu väga kõrged ja on oodata nende edasist kasvu sellal, kui kõige vähem majanduskasvu ohustavad maksud, nagu pärimismaks, kinnisvaramaksud ja keskkonnamaksud, on jäetud täiesti tähelepanuta. Eriti juhib komisjon tähelepanu kinnisvaramaksude ebaolulisusele praeguses maksukoormas.
Keskkonnamaksude kohta märgib komisjon, et need on küll Euroopa keskmisest kõrgemal, kuid tegu on tarbimismaksude nagu näiteks aktsiisidega, mitte näiteks automaksuga, mis aitaks Eestis saastamist vähendada.
Üldiselt leidis komisjon, et Eesti on näidanud teatavat progressi maksude reformimisel, kuid vajakajäämised on madalapalgaliste maksustamisel, transpordiga seotud maksudel ja kinnisvaramaksudega.
