Eestis on käibemaksu kogumine jäänud Euroopa Liidu (EL) keskmisele alla; kui liidus keskmiselt on käibemaksu kogumise lõhe 15,2 protsenti, siis Eestis on see 16,8 protsenti.

Kui arvesse võtta 2013. aasta andmeid, siis kogus Eesti käibemaksu 1,56 miljardi euro eest. Arvestades maksuseadusi oleks ideaalvariandis olnud võimalik maksu koguda aga 1,87 miljardi eest, mis teeb auguks 315 miljonit eurot, protsentuaalselt väljendatuna 16,8 protsenti, selgub Euroopa Komisjoni materjalidest. Säärase tulemusega paigutus Eesti 26 liikmesriigi hulgas 15. kohale.

"Euroopa Komisjoni hinnang kattub suures osas meie hinnanguga maksuaugule. Meie andmetel suurenes käibemaksuauk 2013. aastal 84 miljonit eurot 301 miljoni euroni," ütles maksu- ja tolliameti avalike suhete osakonna juht Rainer Laurits BNS-le.

"Käibemaksuaugu järsku suurenemist eeldasime ise juba 2013. aastal, mille tulemusel sai võetud ette mitmeid olulisi tegevusi maksuaugu vähendamiseks. Siia alla käib 2009. aasta ja uuemate kasutatud sõiduautode tõhustatud kontroll, väärismetallide pöördmaksustamine, kütusesektori tõhustatud kontrollid ning käibedeklaratsiooni uue kontrollisüsteemi ehk niinimetatud 1000-euroste arvete esitamise ettevalmistamine," selgitas ta.

Euroopa Liidu keskmine maksuauk oli 2013. aastal 15,2 protsenti ja mediaanväärtus 13,9 protsenti. Madalaim oli lõhe Soomes, kus vahe kogutu ning ideaalse käibemaksukogumise vahel oli 4,1 protsenti. Suurim oli lõhe aga Rumeenias, kus puudujääk oli koguni 41,1 protsenti.

Balti riikidest jäävad Eesti tulemusele alla aga nii Leedu kui Läti. Leedu kogus käibemaksu 2,61 miljardit eurot, ent ideaalvariandis oleks olnud võimalik seda teha 4,19 miljardi euro mahus, mis teeb lõheks 37,7 protsenti; see on Euroopa Liidus tagantpoolt teine tulemus. Läti kogus käibemaksu 1,69 miljardi eest, ideaalvariant oli 2,41 eurot ning lõhe seega 29,9 protsenti.