Riigikogu võttis 26. oktoobril 2017. a vastu rahapesu ja terrorismi tõkestamise seaduse, milles ühe olulisema muudatusena tekib juriidilistel isikutel kohustus oma tegelike kasusaajate kohta infot avaldada. Samuti hakkavad tulevikus järelevalveasutused saama rohkem teavet panga- ja maksekontode omanikest.
"Niinimetatud Panama-paberid ja Bahama-skandaalid on näidanud, et maksupettuste ja maksudest kõrvalehoidumise vastases võitluses on järjest olulisemaks muutumas ennetustegevus. Nii Eesti kui teised EL liikmesriigid hakkavad edaspidi sel eesmärgil koguma infot oma maa äriühingute tegelike kasusaajate kohta ja tulevikus loodetavasti seda infot ka vahetama," ütles rahandusministeeriumi finantspoliitika ja välissuhete asekantsler Märten Ross.
Kui varasemalt oli tegelike kasusaajate tuvastamise kohustus ainult krediidi- ja finantseerimisasutustel klientide taustauuringu raames, siis edaspidi tekib kõigil juriidilistel isikutel kohustus oma tegelikke kasusaajaid teada ja nende kohta infot avaldada. Neid andmeid saab vastavate sätete jõustudes äriregistri kaudu elektrooniliselt vaadata.
Maksuhaldurile antakse seadusega juurdepääs ettevõtja tegelikku kasusaajat puudutavale teabele, mis võimaldab tõhusamalt kontrollida muu hulgas finantskontode alast teavet.
Lisaks rakendub 2019. aastal automaatne tsentraliseeritud mehhanism, mis võimaldab uurimisasutustel kiiresti tuvastada panga- ja maksekontode omanikke. Krediidi- ja finantseerimisasutus, mis on ärisuhte raames kliendile avanud IBAN tunnusega panga- või maksekonto, peab liituma elektroonilise arestimissüsteemiga (e-arest).
Süsteemi kaudu peab asutus tegema kättesaadavaks konto omaniku ja tema nimel tehinguid tegeva isiku nime või nimed, konto omaniku tegeliku kasusaaja andmed, konto IBAN numbri ning konto avamise ja sulgemise kuupäevad. Panga- ja maksekontode omanike kohta hakkavad infot saama üksnes riigiasutused oma tegevuseks vajalikus ulatuses.
Seadusega karmistatakse ka rahapesu ja terrorismi rahastamise ennetavate meetmete rakendamata jätmise eest määratava rahatrahvi ülemmäära, mis senise 32 000 euro asemel on kuni 400 000 eurot. Trahvimäära tõstmine on vajalik, kuna kehtiv määr ei ole vastavuses rikkumise eest saadava potentsiaalse tuluga ja ei mõjuta seetõttu süüdlasi edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest.
Suurte sularahasummade piirmäär langetatakse 15 000 eurolt 10 000 eurole, kuna juba sellised tehingud on pigem ebatavalised. Sellise sularahasumma puhul peavad hoolsusmeetmeid rakendama kõik kauplejad.
Juriidilisi isikuid, kes peavad hakkama infosüsteemis tegelike kasusaajate andmeid esitama, on Eestis ligikaudu 120 000. Uue seaduse erikohustusega isikute üldarv on ligikaudu 8900.
Uute nõuete rakendamiseks on kohustatud isikutele ette nähtud aastane üleminekuperiood. Erandina üldisest jõustumisajast on juriidiliste isikute tegelike kasusaajate äriregistrisse teatamist puudutavate sätete jõustumiseks ette nähtud kuupäev 1. september 2018 ja teise erandina on maksekontode omanike info pädevatele asutustele kättesaadavaks tegemist puudutavate sätete jõustamiseks ette nähtud kuupäev 1. jaanuar 2019.
