Esimest korda taasiseseisvunud Eesti ajaloos on riigikogu suutnud haldusreformi läbiviimises jõuda üksmeeleni ning seadus jõustub 1. juulil. Sisuliselt on heakskiidu reformile andnud ka aktiivselt ühinemisläbirääkimistesse asunud omavalitsusjuhid. Enam ei ole põhjust küsida, kas haldusreform tuleb, vaid kuidas seda kohtadel piirkonna arengu ja inimeste jaoks parimal viisil läbi viia.

Haldusreformi seadus sisaldab endas haldusreformi läbiviimise aluseid ja korda ning see määrab ära kohaliku omavalitsuse miinimumsuuruse ja sellega seotud erandid. Haldusreformi eesmärk on selliste omavalitsuste moodustumine, mis suudavad pakkuda inimestele paremaid avalikke teenuseid, tagada piirkondade konkurentsivõime kasvu ning täita iseseisvalt neile seadusega pandud ülesandeid.

Seaduse kohaselt peaks tulevases võimekamas kohalikus omavalitsuses elama üldjuhul vähemalt 5 000 inimest. Samas on haldusreformi eesmärgi saavutamiseks soovituslik vähemalt 11 000 elanikuga omavalitsuste moodustumine. 80 protsendil Eesti omavalitsustest on elanikke täna vähem kui 5 000.

Vastavalt seadusele on kohalikel omavalitsustel kuni 2016. aasta lõpuni aega omaalgatuslikeks ühinemisteks ning valitsus maksab selles voorus ühinevatele omavalitsustele ühinemistoetust. Ühinemistoetusteks on ühtekokku ette nähtud kuni 80 miljonit eurot.

Kui ka pärast vabatahtlikeks ühinemisteks antud tähtaega on jätkuvalt kriteeriumitele mittevastavaid omavalitsusi, teeb valitsus ise neile tuleval aastal ettepaneku ühinemiseks ning ühendab need omavalitsused.

Muudatused Riigikogust

Eelnõu muudatuse kohaselt võimaldatakse ühist piiri mitte omavatel omavalitsustel algatada ühinemine, kui on teada, et valitsus hiljem ühendab nende omavalitsustega ka nende vahel oleva omavalitsuse.

Samuti toetas Riigikogu muudatusettepanekut, mille järgi ei pea moodustatav uus omavalitsus vastama elanike arvu miinimumnõudele, kui moodustatakse vähemalt nelja ajalooliselt, kultuuriliselt ja geograafiliselt seotud omavalitsuse baasil Eesti Vabariigi ajutise kontrolljoone äärde uus omavalitsus.

Erandid

Haldusreformi eelnõu näeb põhjendatud juhtudel ette ka erandeid, kuid need ei rakendu automaatselt.

Igal üksikul juhul tuleb erandi vajadust valitsusele põhjendada ja selgitada, kuidas ühinemata jättes on võimalik tagada kohalike teenuste kvaliteet ja mitmekesisus.

Seaduses on tingimused, mida kriteeriumidele mittevastavad omavalitsused peavad täitma, et saaks kaaluda erandi rakendamist:

• ühinevad vähemalt kaks omavalitsust, mis moodustavad haldusterritoriaalselt loogilise terviku, mille pindala on kokku vähemalt 900 km² ja milles elab rahvastikuregistri andmete kohaselt 2017. aasta 1. jaanuari seisuga kokku vähemalt 3 500 elanikku;
   
• ühinemisel moodustatakse vähemalt nelja ajalooliselt, kultuuriliselt ja geograafiliselt seotud KOVi haldusterritooriumidest või nende osadest Eesti Vabariigi ajutise kontrolljoonega maismaal piirnev omavalitsus, milles elab vähemalt 3 500 elanikku;
   
• omavalitsus on mereline saarvald ehk asub Eesti territoriaalmeres paikneval saarel, mille territooriumi vald tervikuna hõlmab ja kus teostatakse iseseisvat omavalitsuslikku haldamist;
   
• moodustuva omavalitsuse elanike arv vastas rahvastikuregistri andmete kohaselt 2016. aasta 1. jaanuari seisuga miinimumsuuruse kriteeriumile, kuid elanike arvu vähenemise tõttu ei vasta enam sätestatud kriteeriumile 2017. aasta 1. jaanuari seisuga.

Ühinemistoetused

• Ühinemistoetust saavad need omavalitsused, mis on 2016. aastal langetanud otsuse omaalgatuslikuks ühinemiseks. Ühinemistoetuse määr omavalitsuse miinimumsuuruse kriteeriumile vastava omavalitsuse kohta on 100 eurot ühineva omavalitsuse elaniku kohta. Ühinemistoetuse minimaalne suurus 300 000 eurot ja maksimaalne suurus 800 000 eurot ühe ühineva omavalitsuse kohta.
   
• Ühekordse boonusena makstakse lisaks veel 500 000 eurot omavalitsusele, kus ühinemise tulemusena elab vähemalt 11 000 elanikku või ühinemine hõlmab tervet maakonda.
   
• Lisaks ühinemistoetuste suurendamisele pikendatakse perioodi, millal riik kompenseerib ühinemisest tuleneva võimaliku riigieelarveliste toetuste vähenemise, kaheksale aastale.
   
• Samuti maksab riik ühinemise tõttu ametist lahkuvatele KOV juhtidele (linnapead, vallavanemad ja volikogu esimehed) 12 kuu lahkumishüvitist, alla aasta ametis olnud juhtidele hüvitatakse 6 kuu töötasu.

HALDUSREFORMI AJAKAVA

I reformi omaalgatuslik etapp

• 01.07.2016 – jõustub haldusreformi seadus
• 01.10.2016 – kriteeriumitele mittevastavate omavalitsuste viimane võimalik aeg läbirääkimiste alustamiseks
• 01.01.2017 – tähtaeg volikogude ühinemise otsuste taotluse esitamiseks maavanemale
• 01.02.2017 – Vabariigi Valitsuse määrus omaalgatuslike ühinejate kinnitamiseks

II Vabariigi Valitsuse algatatud ühinemiste etapp

• 15.02.2017 – Vabariigi Valitsus teeb kriteeriumeid mittetäitvatele omavalitsustele ettepaneku ühinemiseks
• 15.05.2017 – omavalitsuste tähtaeg arvamuse esitamiseks Vabariigi Valitsuse ettepanekule
• 15.07.2017 – Vabariigi Valitsuse määrusega kinnitatakse VV poolt algatatud ühendamised.

Mõlema etapi ühinemised jõustuvad kohalike omavalitsuste valimistega 15.10.2017

Vaata lisaks: Haldusreformi infokiri, juuni 2016