Juulis kogus maksu- ja tolliamet 552,6 miljonit eurot makse, mis on 5,3 protsenti rohkem kui möödunud aastal. Seitsme kuuga on eelarves oodatust rohkem laekunud eelkõige juriidilise isiku tulumaksu ja käibemaksu.
Sotsiaalmaksu laekumise kasv aeglustus juulis 6,0 protsendile. Tegevusalapõhistel andmetel aeglustus juunis palgakasv (5,3%) ja töökohtade arv vähenes (-0,1%). Palgafond kasvas jätkuvalt kõige enam majutuse ja toitlustuse tegevusalal, kus on keskmisest kõrgem nii töökohtade arvu kui ka palga kasv. Selle üks põhjuseid on töötajate registri rakendumine eelmise aasta juulis.
Keskmisest aeglasem palgafondi kasv on viimasel kolmel kuul olnud tööstuses, veonduses ja laonduses, hariduses, hulgikaubanduses ja mõnel väiksema töökohtade arvuga tegevusalal. Palgafond kahanes juunis ehituses.
Füüsilise isiku tulumaksu laekumine vähenes juulis võrreldes eelmise aastaga 10,0 protsenti, selle põhjuseks on nii tulumaksumäära langetamine kui väiksemad tasutud juurdemaksed juulis. Esialgsetel andmetel kasvasid juurdemaksed võrreldes eelmise aastaga ca 3,5 miljoni võrra, millest enamus tuleb tasuda oktoobris. Suurenesid juurdemääramised väärtpaberitulult, metsa müügilt ning üüri- ja renditulult. Kohalikele omavalitsustele laekunud tulumaks kasvas 4,8 protsenti.
Juriidilise isiku tulumaksu laekumine vähenes juulis võrreldes eelmise aastaga 6,7 protsenti, seitsme kuu kasv on vaatamata maksumäära langetamisele 4,6 protsenti. Pikaajaline laekumise kasv tuleb eelkõige eraettevõtete suurenenud kasumi jaotamisest. Tulumaks riigiettevõtete dividendidelt on vähenenud. Tulumaks erisoodustustelt moodustab 6,7 protsenti seitsme kuu laekumisest.
Käibemaksu laekus juunis 167,5 mln eurot, see on 12,8 protsenti rohkem võrreldes aastataguse ajaga. Laekumise kasv on viimastel kuudel olnud keskmisest kõrgem. Kuigi viimasel kolmel kuul on jaekaubanduse kasv kiirenenud, jääb see siiski alla käibemaksulaekumise kasvule. Varimajanduse vähenemise tõttu kasvab maksulaekumine ja suureneb aus konkurents ettevõtluskeskkonnas.
Aktsiiside laekumine vastas juulis eelarveootustele ning eelmise aasta juuliga võrreldes kasvas kõikide aktsiiside tasumine. Oodatust vähem laekus alkoholiaktsiisi, mille tasumine on küll võrreldes aasta algusega kasvanud, kuid eeldatud taset pole saavutatud. Suuremat langust on näha kange alkoholi ja veini deklareerimises. Veini deklareerimises pööret oodata ei ole, kuna polnud varusid, mis oleks I poolaasta koguseid mõjutanud. Kange alkoholi hinnatõusu mõju tarbimisele saab hinnata alles järgmiste kuude põhjal.
