Maksu- ja tolliameti peadirektori asetäitja Egon Veermäe sõnul viitavad Eesti ettevõtete lisandväärtuse kasvu ja käibemaksu tasumise kohustuse suurenemise numbrid, et eelmise aasta lõpust kehtiv vähemalt 1000-euroste arvete deklareerimine on aidanud suurendada käibemaksu tasumise kohustust ning vähendanud fiktiivsete arvete osakaalu majanduses.
Võrreldes eelmise aasta sama ajaga on tänavu viie kuuga suurenenud käibemaksu tasumise kohustus 71 miljonit, samal ajal on Eesti siseste ostutehingute summa kahanenud 347 miljonit eurot.
Peadirektori asetäitja hinnangul näeb seadusemuudatuse mõju ka käibemaksu tagastusnõudeid esitavate isikute hulga languses. "Võib väita, et enne muudatust pidime paljudel juhtudel tagastama enamtasutud käibemaksu pimesi, kuna andmed ei võimaldanud riske näha. Nüüd saame juba esimesest päevast oma tähelepanu suunata vajalikku kohta ja küsida lisaselgitusi konkreetse arve kohta. Sellest on hakatud aru saama ja seetõttu on tagastusnõuete esitajate hulk ka väiksem," selgitas Veermäe.
Käibedeklaratsiooni lisaga saadud andmed aitavad maksuhalduril ka erinevate skeemideni jõuda enne, kui n-ö puhverettevõtted koos maksuvõlgadega maha jäetakse.
"Oleme esimesi tulemusi ja näiteid skeemidest jaganud ka ettevõtjatega ning saanud oma tööle positiivset tagasisidet. Meie eesmärk on kogutud andmed võimalikult hästi seadust järgivate ettevõtja hüvanguks ära kasutada ning neile varimajanduse arvelt turule ruumi juurde teha," ütles Veermäe.
Märtsis korraldas MTA käibedeklaratsiooni rahuloluküsitluse, millele vastas 1100 klienti, kes olid möödunud kuul esitanud käibedeklaratsiooni lisa ekraanil täites, failiga saates või masin-masin liidest kasutades. "Uus süsteem nõuab alati harjumist, kuid failist laadimise võimaluse kasutajate hinnangul oli deklaratsiooni esitamine sujuv. Rahulolematust tuli ette nende klientide seas, kes esitavad siiani andmeid käsitsi," selgitas Veermäe.
