Analüüsid, mis toetasid käibemaksudeklaratsioonide lisa (KMD INF) juurutamist, olid isegi liiga konservatiivsed, sest tegelik mõju, eriti ennetav mõju, osutub tõenäoliselt kaks korda suuremaks.
"Esialgsed analüüsid lubasid 30 miljoni eurost paranemist maksulaekumistest, kuid ilmnenud on selge preventiivne mõju maksukäitumisele, mille tagajärjel võib esimese kahe kuu andmete põhjal eeldada, et muutused on kaks korda paremad, ütles maksu- ja tolliameti peadirektori asetäitja Egon Veermäe.
"Kui võtame viimaste kuude andmed, kus käibed on vähenenud, aga käibemaksu laekumine tõusnud, ja arvestame, et inflatsiooni näitajad mingist hinnatõusust meile märki ei anna, siis on tegemist ikkagi maksukäitumise paranemisega," rääkis Veermäe, kelle sõnul on näha ka niinimetatud puhverfirmade arvu ja tegutsemise kiiret vähenemist.
Järgmiseks tahab maksu- ja tolliamet koostöös kaubandus- ja tööstuskoja ning tööandjate keskliiduga välja töötada teavitussüsteemi, millega hakatakse ettevõtteid deklaratsioonidest saadud info alusel teavitama, et nad on osalised kahtlase maksukäitumisega ettevõtete tehingutes. "See ei ole süüdistus, see ei ole hoiatus, lihtsalt teavitus, et sellised tehingud käivad ja äkki osalised lihtsalt ei tea ega soovigi sellistes tehingutes osaleda," ütles Veermäe.
Käesoleva aasta kahe esimese kuuga on maksu- ja tolliamet tuvastanud läbi käibemaksudeklaratsiooni lisa rakendamise maksukahju 21 miljoni euro ulatuses. Kokku on tuvastatud 105 miljoni euro väärtuses võimalikke fiktiivseid kulutusi, millega saab MTA kohe tegelema hakata.
Käibemaksu laekus veebruaris 133,1 miljonit eurot, mida on 9,2 protsenti rohkem võrreldes aastataguse ajaga. Alates lisa rakendamisest on ettevõtete deklareeritud Eesti-siseste tehingute lisandväärtus kasvanud vaatamata käivete langusele suuremaks kui kunagi varem. Seda ka buumiaastatega võrreldes. Kasv tuleb eelkõige deklareeritud kulude oluliselt suuremas proportsioonis vähenemisest, kui on olnud käivete langus.
Ettevõtete deklareeritud käivete summa vähenes veebruaris kõigil suurematel tegevusaladel ning kokku langes maksustatav käive 7,9 protsenti võrreldes aasta varasemaga. Jaanuaris langesid nii Eesti-sisene müük kui ka soetus, vastavalt 7 protsenti ja 11 protsenti.
