Käibemaksudeklaratsiooni lisa (KMD INF) rakendamine on käesoleva aasta kahe kuuga andnud riigieelarvesse 25 miljonit eurot lisalaekumist.
Kahe kuuga on laekumine kasvanud 25 miljonit eurot. Kui kütuse hind oleks olnud eelmise aasta tasemel, oleks laekumine kasvanud 31 miljoni euroni, ütles maksu- ja tolliameti juht Marek Helm neljapäeval KPMG maksukonverentsil.
"Ma ei taha öelda, et see kõik on tulnud käibemaksudeklaratsiooni lisast, aga ma tahan käivitada ühiskondliku arutelu sellel teemal. Seal on kindlasti palju teisi komponente, aga ma väidan, et see kasv tuleb sellest [muutusest], ja ootan, et keegi selle ümber lükkaks," rääkis Helm.
Tema sõnul on märgatavalt kallinenud arvevabrikute teenus. Kui eelnevalt jäi enamus maksupettustega teenitud tulust arvevabriku teenuse kasutajale, siis praeguseks on see seis vastupidiseks muutunud, rääkis Helm. Arvevabriku teenuse pakkujad ütlevad, et riskid on liiga suured ja tahavad selle eest rohkem raha, lisas ta.
Helm tõi paralleeli võitluses salasigarettidega. "Kui me surume salasigarettide hinna kõrgeks, siis inimene jääb mõtlema, kas ta ikka hakkab kuskilt nurga tagant suitsupakki ostma."
"Maksu- ja tolliametil puudub ettekääne, et me ei saa varimajandusega efektiivselt tegeleda. Meil on kõik asjad väga efektiivsed ja ma arvan, et see on ka turul tajutav," rääkis Helm. Skeemid, milles selguse saamine võttis varasemalt tööd pool aastat, võtab nüüd ühe päeva. Neid asju on palju, kus maksuamet näeb kiirelt, mis toimub ja maksukahju ei jõua [pika menetluse tõttu] kumuleeruda, lisas Helm.
Käesoleva aasta kahe esimese kuuga on maksu- ja tolliamet tuvastanud käibemaksudeklaratsiooni lisa rakendamise tulemusena maksukahju 21 miljoni euro ulatuses. Lisaks on tuvastatud 105 miljoni euro väärtuses võimalike fiktiivseid kulutusi, millega saab MTA kohe tegelema hakata.
Käibemaksu laekus veebruaris 133,1 miljonit eurot, mida on 9,2 protsenti rohkem võrreldes aastataguse ajaga. Alates lisa rakendamisest on ettevõtete deklareeritud Eesti-siseste tehingute lisandväärtus kasvanud vaatamata käivete langusele suuremaks kui kunagi varem. Seda ka buumiaastatega võrreldes. Kasv tuleb eelkõige deklareeritud kulude oluliselt suuremas proportsioonis vähenemisest, kui on olnud käivete langus.
Ettevõtete deklareeritud käivete summa vähenes veebruaris kõigil suurematel tegevusaladel ning kokku langes maksustatav käive 7,9 protsenti võrreldes aasta varasemaga. Jaanuaris langesid nii Eesti-sisene müük kui ka soetus, vastavalt 7 protsenti ja 11 protsenti.
