Eesti Kaubandus-Tööstuskoja hinnangul võib planeeritava eraisikute ettevõtluskonto kasutusele võtmisega kaasneda selle kaudu maksupettuste suurenemine.

Kuigi teenuste osutamine ettevõtluskonto kaudu juriidilistele isikutele ei ole kava kohaselt lubatud, siis kaubandus-tööstuskoja hinnangul võidakse see tehing vormistada kauba müügina, et juriidiline isik ei peaks tasuma ettevõtte tulumaksu. Praktikas võib maksuhalduril olla keeruline hinnata, kas tegemist on kauba müümisega või teenuse osutamisega, teatas koda.

Samas koda üldiselt ettevõtluskonto loomist toetab, sest see lihtsustab füüsiliste isikute vahelist teenuste osutamist ning kaupade müümist.

Rahandusministeerium saatis märtsi lõpus kooskõlastusringile ettevõtluskonto seaduse eelnõu; ettevõtluskonto on aruandlusevaba, 20-protsendise maksumääraga ettevõtlusvorm väikeettevõtjatele, kelle tulu ei ületa 25 000 eurot aastas.

Ettevõtluskontot kasutav väikeettevõtja ei pea esitama ühtki aruannet ega tegelema raamatupidamisega. Maksude tasumine toimub pangas avatud ettevõtluskonto vahendusel. Ettevõtluskontole laekunud tuludelt kannab pank 20 protsenti maksuametile, mis läheb tulumaksu, sotsiaalmaksu ja kogumispensioni makse katteks. Nii jääb igast teenitud eurost ettevõtjale kätte 80 senti. Kui tasutud summa ületab nõutud sotsiaalmaksu miinimumkohustust, kaasneb isikul sellega õigus ravikindlustusele, teatas rahandusministeerium.

Loodav ettevõtlusvorm on mõeldud eeskätt ettevõtlusega alustajatele ning ka neile, kes täna teistele inimestele oma teenuseid või kaupu pakuvad ning kellel ei ole suuri kulusid töövahenditele. Samuti neile ettevõtjatele, kelle tulud ettevõtlusest on pigem väikesed ja seetõttu kulud raamatupidamisele ei tasu ära.

Ettevõtluskonto kontseptsiooni väljatöötamine on valitsuse tegevusprogrammi eesmärk väikeettevõtluse atraktiivsemaks muutmiseks ning aruandluse lihtsustamiseks.

Eelnõu ettevalmistamisel tegi rahandusministeerium koostööd pankade ja Eesti Pangaliiduga. Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks ministeeriumidele ja arvamuse avaldamiseks Eesti Pangaliidule, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti Maksumaksjate Liidule, Eesti Tööandjate Keskliidule ning Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioonile.

Maksusüsteemi õigusselguse ja lihtsuse huvides on ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamiseks ette valmistatud eraldi seadus, mille vastuvõtmiseks on vajalik riigikogu poolthäälte enamus.

Seadus on kavandatud jõustuma 1. jaanuaril 2018.