aastaaruanne 2017
Esmaspäev, 22. Jaanuar
 

Kellele on vaja erikontot?

Autor
Lasse Lehis
EML juhatuse liige

Ajakirja MaksuMaksja 06/07 numbri artiklis "Haltuuramaksu seadus võeti vastu"1 mainiti, et ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse eelnõu arutelu ei tekitanud erilisi diskussioone uue maksustamiskorra sisu ja eelnõu sõnastuse osas. Põhiliselt väljendati muret selle üle, kas uuest seadusest nii väga kasu on ja kes nii väga tahaks seda kasutama hakata.

Mida head on erikonto süsteemil pakkuda nendele inimestele, kes praegu kasseerivad naabrimehel puude lõhkumise eest sularaha ning kes isegi ei olnud tulnud mõttele seda raha kusagil deklareerida ja sellelt mingeid makse maksta? Ilmselt mitte midagi. Kui jätta kõrvale meie ühiskonna koorekiht, kelle jaoks võib maksustamata tehing põhjustada mainekaotust, ei ole ei praegu ega tulevikus suuremal osal "klientidest" ega "teenusepakkujatest" mingit huvi ega vajadust neid pisitehinguid mingil viisil maksustama hakata. Pealegi on inimesel alati võimalus saadud tulud deklareerida tuludeklaratsiooni lahtris "muud tulud", kui mingi välimine või sisemine sund teda selleks peaks sundima. Jah, erikontot kasutades kaob ära deklareerimise vaev ega pea muretsema, kas maksu maksmise ajaks vajalik raha kontol alles on. Kui see kellegi jaoks oluline on. Vaevalt ka kedagi väga huvitab, et 20%-line maks jaotub nende variantide puhul erinevalt.

Mingil määral võiks erikontost olla huvitatud sellised teenusepakkujad, kes suhtlevad klientidega elektrooniliste kanalite kaudu, kust võib töö tegemisest või raha liikumisest märk maha jääda (st on reaalne oht, et info jõuab maksuametini) — siia kuuluvad eelkõige igat masti jagamismajanduse ilmingud: Uber, majutusportaalid, kokandushuvilised, hilpudega kaubitsejad jne kuni jootraha-äppideni välja.

Toodud näited puudutasid juhtumeid, kus praegu mingeid makse ei maksta ning erikonto atraktiivsus seisneks eelkõige selles, et riik on rahul ainult „poole rehkendusega“ ehk piirdub 20-lise maksukoormusega. Aga kas näiteks praegu juba FIE-na tegutseval inimesel võiks ka olla huvi vahetada ettevõtlusvorm erikonto vastu? Pigem mitte.

Vastuse sellele küsimusele saab paari lihtsa arvutuse kaudu. Esiteks peame me teadma, kas FIE jaoks on ettevõtlus ainus tulu (st kas ta peab maksma sotsiaalmaksu kuumääralt). Teiseks peame meenutama, et 2018. aastal hakkab kehtima 500-eurone maksuvaba tulu.

Tabel 1. FIE ja erikonto maksude võrdlus 2018. aastal (arvestades sotsiaalmaksu kuumäära)

Summa

SM 33%

KP 2%

TM 20%

Netotasu

Netotasu erikontol

Vahe

200

155,10

4,00

0

40,90

160,00

119,10

300

155,10

6,00

0

138,90

240,00

101,10

400

155,10

8,00

0

236,90

320,00

83,10

500

155,10

10,00

0

334,90

400,00

65,10

600

155,10

12,00

0

432,90

480,00

47,10

700

173,68

14,00

2,46

509,85

560,00

50,15

800

198,50

16,00

17,10

568,40

640,00

71,60

900

223,31

18,00

31,74

626,95

720,00

93,05

1000

248,12

20,00

46,38

685,50

800,00

114,50

1100

272,93

22,00

61,01

744,05

880,00

135,95

1200

297,74

24,00

75,65

802,60

960,00

157,40

Selles tabelis toome võrdluse, kui palju saab ettevõtlustulust 2018. aastal netotasuna igas kuus kätte FIE-na ja kui palju erikontot kasutades. Arvutus on tinglik, kuna FIE maksab sotsiaalmaksu kvartaalsete maksetena ja tulumaksu üks kord aastas, kuid võrdluse saavutamiseks on maksukohustused jaotud 12 kuu peale. Kuna sotsiaalmaksu kuumäär on 470 eurot, siis annaks väiksemate sissetulekute korral erikonto kasutamine justkui suurema netotasu, kuid erikontot kasutades kaotaks inimene jällegi ravikindlustuse. Õigemini tekiks tal ravikindlustuskaitse alles 1200-eurose sissetuleku juures. Nii suure käibega FIE-sid on üsna vähe, kuid ka nendel tekiks järgmine probleem — erikontole laekuvast rahast ei saa mingeid kulusid maha arvata. Sellest pikemalt juba järgmise tabeli juures.

Tabel 2. FIE ja erikonto maksude võrdlus 2018. aastal (ilma maksuvaba tulu ja sotsiaalmaksu kuumäärata)

Summa

SM 33%

KP 2%

TM 20%

Netotasu

Netotasu erikontol

Vahe

200

49,62

4,00

29,28

117,10

160,00

42,90

300

74,44

6,00

43,91

175,65

240,00

64,35

400

99,25

8,00

58,55

234,20

320,00

85,80

500

124,06

10,00

73,19

292,75

400,00

107,25

600

148,87

12,00

87,83

351,30

480,00

128,70

700

173,68

14,00

102,46

409,85

560,00

150,15

800

198,50

16,00

117,10

468,40

640,00

171,60

900

223,31

18,00

131,74

526,95

720,00

193,05

1000

248,12

20,00

146,38

585,50

800,00

214,50

1100

272,93

22,00

161,01

644,05

880,00

235,95

1200

297,74

24,00

175,65

702,60

960,00

257,40

Selles tabelis on toodud netotasu võrdlus nende FIE-de jaoks, kes ei pea sotsiaalmaksu kuumäära alusel maksma, eelkõige palgatulu saajad, kelle eest tööandja maksab sotsiaalmaksu (ja arvestab ka maksuvaba tulu). Tundub, et siit oleme leidnud sihtgrupi, kellel võiks erikontost kasu olla, sest mida suurem tulu, seda suuremat võitu erikonto annaks. Seda paraku ainult kahel tingimusel: tulu saadakse teenuse osutamisest füüsilistele isikutele ja kulusid tehakse vähe. Sellel põhjusel võibki kauba müügi kohe siit välja jätta. Ei ole ka eriti keeruline välja arvutada, kui suur peab olema kulude osakaal, et ettevõtluskonto kaudu maksustamine oleks soodsam FIE vormist — see suhtarv on sõltumata teenitud tulust 26,81% käibest. Kui kulusid on vähem kui 26,81% käibest, on tulevikus erikonto kasulikum. Kui kulusid on rohkem, siis tasub jääda FIE-ks või hakata OÜ-tama.

Eelneva pinnalt võibki teha kokkuvõte, et uuest korrast võitjaid on suhteliselt vähe ning suuremat osa sihtgrupist jätab uus seadus kõigi eelduste kohaselt külmaks. Kuid mõned eriolukorrad tasub siiski veel ära mainida.

Teatavasti pannakse juriidilisele isikule täiendav tulumaksukohustus, kui ta ostab teenust erikontot kasutavalt füüsiliselt isikult (TuMS § 52 lg 2 p 1) — see peaks vältima kuritarvitusi ja töösuhte varjamist erikonto taha. See säte ei kehti aga riigiasutustele ega välismaa juriidilistele isikutele. Kui avaliku sektori puhul lubati piirata kuritarvitusi eelarvepoliitikaga (ilmselt lisatakse kuhugi raamatupidamiseeskirjadesse punkt, mis keelab sellised tehingud ja nõuab töösuhte vormistamist), siis välismaa juriidilisi isikuid ei saa kuidagi takistada erikontole teenuse osutamise eest raha maksma. Kui erikonto omanik kvalifitseerub välisriigis iseseisvaks teenuse osutajaks (sugugi igal pool ei nõuta, et iseseisva kutsetegevuse raames teenuseid pakkuv füüsiline isik peaks ennast kusagil registreerima), siis võib rahumeeli kasutada erikontot välismaale teenuste osutamiseks ja piirduda 20%-lise maksukoormusega. Ja kui see välismaine juriidiline isik peaks samal ajal osutama mingeid teenuseid Eesti juriidilisele isikule, siis see on juba hoopis teine teema.

Samuti võib erikontost olla kasu siis, kui FIE osutab teenuseid mitmes valdkonnas. Siis on võimalik ühel tegevusalal jätkata FIE-na, teises valdkonnas aga kasutada erikontot. Kulud jäävad loomulikult seotuks esimese tegevusalaga… Sama kombinatsiooni saab kasutada ka juriidiline isik, kui registreerib mõne oma töötaja "haltuurakonto" kasutajaks ja palub eraisikust klientidel teenustasu kanda töötaja erikontole. Kuna see inimene jätkab ka tööandja juures töötamist ja saab teiste klientide teenindamise eest (varasemast veidi vähem) palka, siis pole ka põhjust tööandjalt nõuda, et ta ei tohiks tööga seotud kulusid oma raamatupidamises kajastada.

Nii et mõningat loomingulist väljakutset võib uuest seadusest pika otsimise peale leida, kuid midagi sellist, mis Eesti majanduselu kardinaalselt muudaks, ei maksa küll oodata. Õnneks ei oodata ka.

Artikkel on avaldatud Maksumaksja 6-7/2017

--------------------------------
1 Vt Hiie Marrandi. Haltuuramaksu seadus võeti vastu. – MaksuMaksja, 2017, 06/07, lk 12-14.

tarkvara

Veel samal teemal

Viimati lisatud artiklid samas rubriigis

  • Täiendavad nõuded makseteenuse pakkujatele 19.01.2018

    Makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eesmärk on tagada turu järjepidevus, võimaldades olemasolevatel ja uutel teenusepakkujatel olenemata nende kasutatavast ärimudelist pakkuda oma teenuseid selge ja ühtlustatud õigusraamistiku alusel.
    Loe edasi..

  • Maksumuudatus tühjendab puudega inimeste rahakotti 19.01.2018

    Alates 1. jaanuarist on tekkinud veider olukord, kus puudega inimese sissetulek sõltub sellest, kas raha kannab üle töötukassa või sotsiaalkindlustusamet, ühtlasi kaotavad osad toetuse saajad raha.
    Loe edasi..

  • Infotunnid jaanuaris ja veebruaris "Kuidas arvutada maksuvaba tulu?" 18.01.2018

    Tallinna ettevõtlusamet koostöös maksu-ja tolliametiga ning linnaosavalitsustega kutsub osalema infotunnis "Kuidas arvutada maksuvaba tulu?". Infotunnis antakse ülevaade kuidas mõjutavad maksuvaba tulu suurust mitu töökohta, muutuv töötasu, ...
    Loe edasi..

  • Uus virtuaalvääringute regulatsioon 17.01.2018

    Eesti on väike ja digitaalselt arenenud riik, kus seadusandja on vastavalt tehnoloogia arengule väga kiiresti teinud regulatsioonides vajalikud muudatused. Selles osas on märkimisväärsed näiteks sõidujagamisteenuste ja pakirobotite jaoks vajalikud regulatsiooni m ...
    Loe edasi..

  • Usuühingud pääsesid üldkoosoleku allkirjalehest 16.01.2018

    Jaanuari alguses jõustus kirikute ja koguduste seaduse muudatus, mille järgi ei pea usuühingud äriregistri avalduse juurde lisama enam üldkoosoleku protokolli ega ka osalenute allkirjalehte.
    Loe edasi..

Vaata kõiki artikleid
 
puhkuste ajakava 2018
Töövahendid
Naljanurk

Kalmistuvalvur tuleb kontorisse ja annab lahkumisavalduse.

Küsitakse: "Milles asi?" 

Kalmistuvaht: "Ma ei jaksa enam! Terve päeva ja öö käin mööda kalmistut ja loen "Siin puhkab...". Ainult mina lollike teen tööd!" 

Uudised > Eelnõud
Kalender & arhiiv
E T K N R L P
1 2 3 4 5 6 7
8 9 10 11 12 13 14
15 16 17 18 19 20 21
22 23 24 25 26 27 28
29 30 31
« Jaanuar 2018 »
Tööpäevade arv kuus 22
Töötunde kuus 176
Riigipühad: 01.01

Vaata tööajafondi..
E-POOD
Äriregister
Kreedix
Maksu- ja tolliamet
Eesti KMKR otsing
  • Regionaalhaigla
  • Tallinna linnatranspordi
  • epood
  • Dokumendinaidised
 
Koostööpartnerid
  RMP Eesti RMP Eesti OÜ Registrikood 11027462
KMKR EE100898345

Swedbank: EE582200221024811122
SEB Pank: EE221010220073067015
LHV Pank: EE117700771000732704

Jur. aadress: Rukki 18-8, Tallinn
Kontor: Mustamäe tee 5-607, Tallinn
Tel. 6 848 110
E-post: info@rmp.ee
RMP Eesti tooted Portaal RMP.ee
Uudiskiri Nädalakiri
Ajakiri Spetsialist

Raamatupidaja kalendermärkmik
Juhendraamat KÜ raamatupidamine
Juhendraamat MTÜ raamatupidamine
Dokumendinäidised

KOOLITUSED
Raamatupidamisteenus
Majandusarvestuse põhitõed

RSSFacebookTwitter
RMP.ee Kontakt
Uudised
Kasutajatingimused
Foorumi tingimused
Koostööpartnerid
REKLAAM
Tagasiside

STATISTIKA
251933  Foorumi postitust
344  E-poe toodet
101  Koolitust
22930  Artiklit
52255  Registreerunud kasutajat
36055  Nädalakirja tellijat
33285  Pers. pakkumise tellijat
Lugeja staatus  KÜLALINE
   - ei näe spetsialistide artikleid
   - ei kehti soodustused
   - ei saa populaarset uudiskirja Nädalakiri

REGISTREERU


 REGISTREERUNUD KASUTAJA
   + kõik artiklid sisselogimisel nähtavad
   + PDF ajakiri Spetsialist tasuta
   + uudiskiri Nädalakiri e-postile
   + soodustused RMP Eesti koolitustele

Logi sisse
 

© RMP Eesti OÜ 2004-2017