Tagamaalisuse meede

Meetme eesmärk on arvestada tasandusfondi kujundamisel väikese elanike arvuga ja hajusalt asustatud piirkondade keskmisest suurema kuluvajadusega. Tasandusfondi täiendatakse seda arvestava parameetriga. Muudatusest võidavad eelkõige väiksema elanike arvuga piirkondadega ja sissetulekuga vallad. Parameetri alusel jaotatakse tasandusfondist 33 miljonit eurot.

Ajakohane tasandusfond

Seniste parameetrite tasakaalud põhinevad kohalike omavalitsuste 1999.–2001. aasta kuludel. Omavalitsuste 2013.–2015. aasta netokulude analüüs näitas vajadust väärtuste omavahelist tasakaalu ajakohastada. Suurenenud on laste ja noorte osatähtsus kuludes (eelkõige kulu haridusele). Muudatus toetab suurema laste ja noorte osakaaluga piirkondi, peamiselt keskusi.

Tulumaksu võrdsem jaotus

Eesmärk on vähendada erinevusi omavalitsuste finantsilises võimekuses: praegu laekub elaniku kohta tulumaksu, maamaksu ja keskkonnatasusid Viimsi vallale 1,9 korda rohkem kui Narva linnale (arvestades tasandusfondi eraldisi). Ettepanek on jaotada seetõttu osa tulumaksust omavalitsuste vahel proportsionaalselt elanike arvule. Kui üksikisiku tulumaksu omavalitsuste osast jaotada 60 protsenti elanike arvu järgi, laekuks vaesematele valdadele-linnadele 2026. aastal täiendavalt 55 miljonit eurot. Viimsi vald saaks siis ülal kirjeldatud suhtarvu järgi 1,4 korda rohkem tulu elaniku kohta kui Narva linn. Muudatuse mõjud hajutatakse aastate peale nii, et ühegi omavalitsuse tulud ei kahaneks, ümberjaotus toimub juurdekasvu arvel.

Omavalitsuste osa suurendamine riigile laekuvast tulumaksust

2009. aastal vähendati omavalitsuste tulumaksu määra 0,53 protsendipunkti ja seda ei ole vahepeal taastatud. Täna laekub KOV-dele 11,6% füüsiliste isikute brutotulust (v.a pensionid ja vara müük). Ettepanek on taastada nende tulumaksumäära kärbitud mahu võrra. See kasvataks kõikide omavalitsuste tulumaksulaekumist ühtlaselt 4,6 protsenti. 2016. aasta osas on see mõju ligikaudu 42 miljonit eurot ja 2026. aastal ligikaudu 65 miljonit eurot. Sellest ligikaudu pool liiguks tasandusfondi saavatele ehk keskmise tulukusega ja vaesematele omavalitsustele.

Maamaksu kohalikuks maksuks muutmine

Maamaks on kõige loomulikum kohalik maks, mille kaudu saab luua sideme elanike ning valla- või linnavalitsuse vahel. Maamaksu laekumise abil saab omavalitsus pakkuda vajalike teenuseid nagu kohalikud teed, ühistransport, tänavavalgustus jne igale selles piirkonnas elavale inimesele või tegutsevale ettevõttele. Kohaliku maksude osas peaks jää­ ma omavalitsusele otsustusõigus määrade kui ka maksuvabastuste üle.

Vaesematele 100 miljonit eurot juurde

2026. aastaks saaks muudatuste mõjul suurendada ääremaaliste ja vaesemate omavalitsuste tulusid rohkem kui 100 miljoni euro võrra. See hõlmaks hajaasustuse meedet koos tasandusfondi suurendamisega 25 miljoni euro võrra, tulumaksu proportsionaalset jaotust ja omavalitsustele eraldatava üksikisiku tulumaksu osa suurendamist.

Vaata lisaks: Haldusreformi infokiri, november 2016