Alates 1. septembrist 2017 jõustunud riigihangete seaduse kohta on leida arvukalt kirjutisi ning peetud koolitusi nii juristidele kui ka ettevõtjatele. Samas on muudatused nüansirohked ning saatan peitub teadupärast detailides. Seepärast toon välja mõned probleemkohad, mille kohta on tihti küsitud või mille vastu on juba praktikas eksitud.

Maksuvõlaga seonduv muutub ühtaegu karmimaks ja õiglasemaks

Teatavasti oli ja on maksuvõlg üks aluseid ettevõtja riigihankelt kõrvaldamiseks. Ühelt poolt on maksuvõla tõttu kõrvaldamine muutunud tõenäolisemaks ja ettevõtjale ohtlikumaks. Uue seaduse järgi loetakse maksuvõlaks ka juba 10-eurone maksuvõlg (varem 100 eurot). Teiseks, lisaks tavapärastele riiklikele maksudele (tulumaks, sotsiaalmaks, maamaks, hasartmängumaks, käibemaks, tollimaks, aktsiisid ja raskeveokimaks) loetakse uues seaduses maksuvõlaks ka näiteks kogumispensionide makse võlg, töötuskindlustusmakse võlg ja keskkonnatasude, nagu maavara kaevandamisõiguse tasu, saastetasu ja vee erikasutusõiguse tasu võlg.

Teiselt poolt on lisandunud õiglust – teatavasti võib maksuvõlg tekkida ka kogemata puht raamatupidamislikel põhjustel. Uue seaduse järgi peab hankija pakkujale andma "uue võimaluse" vähemalt kolm tööpäeva maksuvõla tasumiseks või ajatamiseks. Hankija võib mõjuvatel põhjustel tähtaega pikendada. Panen südamele, et hankija antud tähtaja jooksul tulebki maksuvõlg tasuda või ajatada, lihtsalt maksudeklaratsiooni "tagasi" muutmisest ei piisa. Kui tegutsemise tähtaeg on aga mööda lastud, ei aita enam ussi- ega püssirohi. Selle põhimõtte vastu eksitakse muuseas riigihangetel väga sagedasti.

Varasemate hankelepingute rikkumine peab kõrvaldamiseks olema oluline või pidev

Palju on räägitud uuest regulatsioonist, mille järgi võib hankija hankemenetlusest kõrvaldada pakkuja, kes on oluliselt või pidevalt rikkunud eelnevalt sõlmitud hankelepingut/-lepinguid nii, et rikkumise tulemusena on lepingust taganetud või leping üles öeldud, hinda alandatud, hüvitatud kahju või makstud leppetrahvi.

Suuremate hankelepingute puhul on aga täiesti tavapärane näiteks kas või leppetrahvi rakendamine, seega võivad mõnes valdkonnas pea kõik ettevõtjad ühel või teisel viisil end ohtlikust alast leida. Mõõdukat paanikat on kuluaarides palju. Samas, ehkki sätte rakendamise kujundab tulevane vaidlustus- ja kohtupraktika, juhiks nii hankijate, konkurentide kui ka muretsevate pakkujate endi tähelepanu sätte mõttele ja eesmärgile. Seaduse mõte ei tohiks olla mistahes rikkumiste puhul, vaid just süstemaatiliste hankelepingute rikkujate hangetelt välistamine. Seega peavad rikkumised olema olnud olulised hankelepingu enda kontekstis. Näiteks võib võrrelda rakendatud leppetrahvi või hinnaalanduse summat lepingu kogumaksumusega.

Teiseks, pidevad rikkumised ei saa samuti allakirjutanu arvates olla mistahes pisirikkumised, eriti võrrelduna korrektselt täidetud hankelepingute arvuga. Kõrvaldamine peaks olema hästi põhjendatud erand, mitte rumal reegel.

Allhankijale tuginemine muutub selgepiirilisemaks

Juhul kui pakkuja soovib kvalifitseerimistingimuste täitmiseks tugineda teise isiku (nn allhankija) näitajatele ja/või pädevusele, tasuks tähele panna järgmist.

Esiteks peab allhankija vastavas osas hankelepingu täitmisel ka reaalselt osalema ja seda tuleb hankijale tõendada.

Teiseks, hankija võib hanke alusdokumentides nõuda, et allhankija peab ses osas hankelepingu täitmise eest ka solidaarselt ehk võrdselt pakkujaga vastutama.

Kolmandaks, hankija kontrollib allhankijate puhul erinevalt varasemast kõrvaldamise aluste olemasolu. See peaks muutma vähemalt mõnevõrra raskemaks paturegistriga pakkujate teiste kehade kaudu hankemenetlustes osalemise. Hankija nõudmisel peab pakkuja kõrvaldatud allhankija sobivaga asendama.

Töötajate kogemust nõuda ei saa

Oluline muudatus võrreldes varasema regulatsiooniga on, et pakkuja töötajatelt (näiteks projektijuhilt) võib nõuda kindlat haridust või kutsekvalifikatsiooni, mitte aga enam tema kogemust. See tähendab, et nõuda võib, et pakkuja ise oleks täitnud kolm sarnast lepingut, mitte aga et tema projektijuht oleks kindlasti vähemalt kolme sarnase lepingu täitmisel projektijuhina osalenud. Küll aga, kui hankija suudab ära põhjendada mõju hankelepingu täitmise kvaliteedile, võib töötaja kogemus olla hindamiskriteeriumiks, st suurema kogemusega projektijuhiga pakkumus saab rohkem punkte ehk tõenäolisemalt ka hankelepingu.

Hankija võib hankelepingu hinna eelnevalt kindlaks määrata

Hankijatele on tekkinud vähe räägitud uus võimalus – nimelt uus seadus lubab hankijal hankelepingu hinna juba kindlaks määrata ning pakkumusi võrrelda ainult muude kvalitatiivsete, keskkonnaalaste või sotsiaalsete kriteeriumite pinnal.

Pühadesoov

Kokkuvõtteks on uus riigihangete seadus mitmetahuline ja uusi üllatavaid nüansse selgub vähemalt algusperioodil tihti. Loodan, et rakenduspraktika jääb lähtuma tervest mõistusest ja seaduse eesmärgist tagada hangetel võrdne kohtlemine, moonutamata konkurents ning hankija vahendite mõistlikuim kasutus.