Rahandusministeeriumi hinnangul on riigikogus vastu võetud, aga presidendi poolt viitega vastuolule põhiseadusega välja kuulutamata jäetud magustatud jookide maksustamise seadus (MJMS) põhiseadusega kooskõlas.
President jättis seaduse välja kuulutamata põhjusel, et seaduse kaks sätet on vastuolus põhiseadusega ja vastavalt võrdse kohtlemise põhimõttega ning õiguskindluse ja -selguse põhimõttega. Rahandusministeerium on seisukohal, et need sätted ei ole põhiseadusega vastuolus, samuti puudub vastuolu nimetatud põhimõtetega, seisab rahandusministeeriumi kirjas riigikogu rahanduskomisjonile.
Ministeeriumi hinnangul oleks maksuvabastuse andmine rahvusvahelisi reise tegeva vee- või õhusõiduki pardal müüdavatele magustatud jookidele põhiseadusega kooskõlas ja ei rikuks võrdse kohtlemise põhimõtet ning oleks õigustatud.
Sisuline erinevus maismaa ja laeva müügikoha erinevalt käsitlemiseks on asjaolu, et laev on transpordivahend, mida kasutatakse reisijate- ja kaubaveoks. Müügikohad selle pardal on mõeldud ajaveetmiseks ja meelelahutuseks, mitte niivõrd igapäevase tarbimisvajaduse rahuldamiseks. Laeva müügikohta minekuks on vaja eelnevalt osta pilet, tulla sadamasse ja minna laevale. Maismaa müügikoha külastamine on seevastu tasuta, lühiajaline ning ilma täiendavate piiranguteta, märgitakse kirjas.
Kui maismaa müügikoht on seotud konkreetse geograafilise kohaga ja sellel on asukohta määratlev aadress, siis laev muudab oma asukohta, väljudes Eesti territooriumilt või sisenedes sinna. Magustatud jookide maksustamise seaduse järgi on maksukohustus viidud tasandile, kus magustatud jook tehakse esmakordselt Eestis kättesaadavaks tootja, importija või teisest Euroopa Liidu (EL) liikmesriigist soetaja poolt.
Maismaa müügikoha pidajal ei teki magustatud joogi müügiga seoses ühtegi täiendavat kohustust. Küll aga tekiks nii maksukohustus kui ka oluline halduskoormus laeva müügikoha pidajal, kui seal paiknev magustatud jook maksustada.
President Kersti Kaljulaid ei kuulutanud juulis niinimetatud Tallinki erandi (maksu mitterakendamise tõttu rahvusvahelisi vedu teostavatel laevadel) tõttu välja magustatud joogi maksu seadust ning saatis selle tagasi riigikogule uuesti arutamiseks ja otsustamiseks.
Septembris leppis valitsus kokku järgmise aasta eelarve ning muu hulgas sai selgeks, et magustatud jookide maksu järgmisel aastal ei tule.
Septembris arutas ka riigikogu põhiseaduskomisjon presidendi välja kuulutamata jäetud magustatud jookide maksustamise seadust ning ei näinud samuti põhiseadusega vastuolu. Siiski otsustati tulenevalt magusamaksust loobumisest mitte toetada seaduse muutmata kujul vastu võtmist.
Nädal pärast põhiseaduskomisjoni otsust arutas seaduseelnõud ka riigikogu rahanduskomisjon, mis otsustas mitte toetada seaduse vastuvõtmist muutmata kujul.
Rahanduskomisjoni esimehe Mihhail Stalnuhhini sõnul peeti otsuse langetamisel ühelt poolt silmas põhiseaduskomisjonis nädal varem kujundatud otsust, mille järgi seadus ei ole vastuolus põhiseadusega. Seda veendumust jagas ka rahanduskomisjoni enamus.
Rahanduskomisjoni hinnangul tuleks seadus muutmiseks uuesti avada, kasvõi juba seetõttu, et muutmata kujul vastuvõtmise korral ei jääks regulatsiooni vastuvõtmise ning jõustumise vahele piisavalt aega. Ühtlasi annab see võimaluse kõrvaldada võimalikud rakenduslikud probleemid, millele president samuti oma otsuses osundas.
