Rahandusministeeriumi andmetel laekus viie kuuga riigile tulusid 3,64 miljardit eurot ehk 384,1 miljonit eurot (10,6 protsenti) enam kui eelmise aasta mai lõpuks. Tööjõumakse (sotsiaalmaksu, töötuskindlustusmakseid ja üksikisiku tulumaksu, millest suurem osa kantakse üle omavalitsustele) laekus viie kuuga 1,56 miljardit eurot, mida on mullu sama ajaga võrreldes 6,7 protsenti rohkem.
2016. aasta eelarves on planeeritud tulude maht koos edasiantavate tuludega 8,84 miljardit eurot ning kulude maht koos eelmisest aastast ülekantud vahenditega 9,04 miljardit eurot.
Maksu- ja tolliamet kogus mai lõpuks maksudena 3,05 miljardit eurot, mis on 8,6 protsenti rohkem kui mullu samal ajal. Maksutuludest tasuti suurimate tululiikidena sotsiaalmaksu 1,04 miljardit eurot, käibemaksu 776,2 miljonit eurot ning aktsiise 402,1 miljonit eurot. Edasiantavaid makse laekus kokku 520,1 miljonit eurot. Seda on viis protsenti rohkem kui möödunud aastal sama ajaga.
Mittemaksulisi tulusid on aasta algusest laekunud 596,7 miljonit eurot, mis on 106 miljonit eurot rohkem kui eelmisel aastal. Kaupu ja teenuseid müüdi 68,3 miljoni euro eest ja muid tulusid laekus 74,4 miljonit eurot. ELi ja muud toetused moodustasid mai lõpus 402,4 miljonit eurot. Toetuste laekumine on võrreldes möödunud aasta sama perioodiga kasvanud 26 protsenti.
Kulusid tehti kokku 3,5 miljardit eurot, sh välisvahenditest 247,6 miljonit eurot. Suurima osa kuludest moodustasid väljamakstud toetused summas 1,52 miljardit eurot, sh välisvahenditest 207,6 miljoni euro ulatuses. Muudeks tegevuskuludeks suunati 1,37 miljardit eurot, millest enamuse moodustavad edasiantavad maksud, maksed ja muud tasud kohaliku omavalitsuse üksustele, Haigekassale, Töötukassale ning teistele asjaomastele asutustele.
Tööjõu- ja majandamiskulude maht moodustas 554,3 miljonit eurot kasvades aastaga 4,4 protsenti. Tööjõukulude maht kasvas 6 protsenti, ulatudes 292,5 miljoni euroni (kindlaksmääratud vahenditest 268,5 miljonit eurot) ja majandamiskulude maht suurenes 2,7 protsenti, moodustades mai lõpus 259 miljonit eurot (kindlaksmääratud vahenditest 170,6 miljonit eurot).
Investeeringuteks suunati viie kuuga 29,9 miljonit eurot, ehk 27,2 protsenti vähem kui eelmisel aastal. Sealhulgas investeerisid riigiasutused ise 51,1 miljonit eurot ja investeeringutoetusi anti 29 miljoni euro ulatuses. Riigiasutuste investeeringuid kokku on käesolevaks aastaks planeeritud 322,9 miljonit eurot, millest majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi eelarves on 141 miljonit eurot peamiselt riigimaanteede ehituseks ja paranduseks ning kaitseministeeriumi eelarves on 63,7 miljonit eurot hoonete ja rajatiste investeeringuteks.
Välistoetusi koos ettemaksetega maksti välja 247,6 miljonit eurot, millest 164,7 miljonit eurot moodustasid struktuuritoetused. Kõige enam tehti välisvahenditest väljamakseid majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas – 81,7 miljonit eurot. Maaeluministeeriumi valitsemisala väljamaksed ulatusid 68 miljoni euroni, millest 56,4 miljonit eurot suunati perioodi 2014-2020 maaelu arengukava ja Euroopa merendus- ja kalandusfondi rakenduskava tegevusteks.
Tänavu on oodata välisvahendite kasutamise kiirenemist võrreldes eelmise kahe aastaga, kui toimusid peamised ettevalmistused välisvahendite kasutuselevõtuks. Kogu käimasoleval finantsperioodil saab Eesti kasutada 4,4 miljardi euro ulatuses struktuuri- ja investeerimisfondide vahendeid ning lisaks taotleda ligi kahe miljardi ulatuses vahendeid erinevatest programmidest ja otsetoetusfondidest.
Likviidseid finantsvarasid ehk hoiuseid ja võlakirju oli riigikassas mai lõpu seisuga 1,29 miljardit eurot ehk 118,8 miljonit eurot (8,4 protsenti) vähem kui eelmise aasta mai lõpus. Likviidsusreservis oli 876,7 miljonit ning stabiliseerimisreservis 398,7 miljonit eurot. Võrreldes 2015. aasta lõpu seisuga suurenes riigikassa hallatavate likviidsete varade maht 146,4 miljoni euro võrra ehk 12,8 protsenti.
Aprilli lõpuks oli valitsussektori nominaalne eelarve puudujääk 4,8 miljonit eurot. Valitussektori puudujääk tulenes nii sotsiaalkindlustusfondide kui keskvalitsuse eelarve puudujäägist. Keskvalitsuse eelarve puudujääk ulatus aprilli 80,9 miljoni ja sotsiaalkindlustusfondidel 42,2 miljoni euroni, samal ajal kohalike omavalitsuste eelarve oli 118,3 miljoni euroga ülejäägis.
