Maksu- ja Tolliamet on hakanud skeptilisemalt suhtuma tehingutesse, kus äriühingu soetamist finantseeritakse vahekeha kaudu ning hiljem äriühingud ühendatakse. Tegemist on nn debt push down struktuuriga.
Seni on olnud tavaline praktika, et nõustajad soovitavad ning pangad nõuavad äriühingute soetamisel debt push down skeemi kasutamist. See tähendab, et soetaja A asutab eraldi tütre B, valdusäriühingu, mille kaudu ostetakse tegutsev äriühing C. Valdusäriühingul B puudub otsene majandustegevus ning seda kasutatakse finantseerimisüksusena. Valdusäriühing B võtab intressikohustust kandva laenu, mille eest ostetakse äriühing C. Äriühingust C saab valdusäriühingu B tütar.
Hiljem ühendatakse valdusäriühing B äriühingusse C (ühinemise järel jääb alles äriühing C) või vastupidi ning reaalselt hakatakse laenu tagasi maksma äriühingu C kasumi arvelt. Selle tulemusel tekib olukord, kus äriühing C maksab tagasi enda soetamiseks võetud laenu ning äriühingust C viiakse kasum maksuvabalt välja.
Kuni 2014. aasta teise kvartalini ei olnud Maksu- ja Tolliamet (MTA) ühelegi sellisele struktureerimise skeemile negatiivset eelotsust andud.
Hinnang muutus kaks aastat tagasi
Seevastu 2014. aasta teises kvartalis andis MTA debt push down skeemile negatiivse eelotsuse. Samuti on MTA andnud viimasel ajal debt push down’i osas negatiivseid vastuseid järelepärimistele, mis ei ole avalikud nagu eelotsuste vastused. MTA tõi eelotsuses välja, et sellise ühinemise korral ei saa nad kinnitada, et ühinemiseelsed võlakohustused, sealhulgas laenukohustused, ei muutu ühinemise tulemusel ettevõtlusega mitteseotud kohustusteks. MTA leidis, et nimetatud juhul toob vähemalt osaliselt võlakohustuse täitmine ja väljamaksete tegemine ühendava ühingu poolt endaga kaasa maksukohustuse. Maksustamise alus tuleneb tehingu majanduslikust sisust.
Eelnevast lähtuvalt saab järeldada, et alates 2014. aastast pöörab MTA rohkem tähelepanu äriühingute ühinemise majanduslikule sisule ning ei aktsepteeri igas olukorras debt push down’i rakendamist.
Kontrolle pole alustatud
Teadaolevalt ei ole septembri alguse seisuga alustatud ühegi sellise skeemi rakendaja suhtes kontrolli. Põhjuseks võib olla MTA ressursside puudumine või asjaolu, et analoogsetel restruktureerimistel on äriühingute ühendamine majanduslikult põhjendatud.
Kuna eelotsus annab hinnangu ühele kindlale situatsioonile ning ei ole siduv teistele analoogsetele tehingutele, ei saa ühte negatiivset eelotsust automaatselt laiendada sarnastele situatsioonidele, vaid iga situatsiooni tuleb hinnata eraldi.
Tuleb arvestada, et restruktureerimiste puhul peab äriühingute ühendamine olema majanduslikult põhjendatud.
