Nii äriregistri kui ka maksuameti võlglaste nimekirja järgi on rahvuslikul lennufirmal alates 20. juulist üleval enam kui 2,44 miljoni euro suurune maksuvõlg. Nii lennufirma enda kui ka maksuameti kinnitusel ettevõte tegelikult riigile võlgu ei ole, küll aga on tegemist maksuameti süsteemi ebameeldiva eripäraga, kirjutab Siiri Liiva ajalehes Postimees 21. juulil 2017. aastal.
Äriregistri teabesüsteem ja ka MTA maksuvõlglaste otsing kuvasid 21. juuli hommikul, et rahvuslikul lennufirmal Nordic Aviation Groupil on alates 20. juulist üleval käibemaksuvõlg summas 2 446 187,33 eurot. Lisaks on mõlemas süsteemis kirjas, et 21. juuli seisuga on maksusummadelt juba arvestatud ka intress summas 1467,71 eurot.
Nordica äriarendusjuhi Sven Kukemelgi sõnul ei saa see kindlasti tõsi olla, kuna ettevõte on majanduslikult heas seisus. "Rääkisin just meie pearaamatupidajaga ning ta kinnitas, et meil pole maksuvõlgnevusi," kinnitas ta.
Küll aga soovitas Kukemelk küsida täpsemaid selgitusi maksuametilt, kuna neil olla tehniline viga seoses käibemaksu tagasiküsimisega. "Seotud meie teise täiendava lennuki ostuga LHV käest," selgitas Kukemelk.
Kuigi ta toonitas, et ettevõttel ei ole kunagi varem olnud ühtegi võlgnevust maksuameti ees, märkis Nordica äriarendusjuht, et neil on ka varasemalt olnud kaks juhtumit, kus nad on esitanud maksuametile kaebuse seetõttu, et amet on neid pannud maksuvõlglasena üles olukorras, kus neil on maksusumma juba ära makstud.
100 000 aruande läbitöötamine võtab kaks päeva
Maksu- ja tolliameti kontrollosakonna juhataja asetäitja Eilike Pruuli sõnul Nordical tegelikult seda maksuvõlga siiski ei ole ja tegemist ongi kahetsusväärse olukorraga, mis on tingitud käibemaksudeklaratsioonide menetlusprotsessist.
"Eile oli deklaratsioonide esitamise tähtaeg. Kõik on deklaratsioonid kenasti ära esitanud. Aga kuna meil on pea 100 000 käibemaksukohustuslast, siis neid deklaratsioone me töötleme, kontrollime ja teeme kõiki vajalikke toiminguid esimese kahe päeva jooksul," kirjeldas Pruul.
Nordic Aviation Groupi deklaratsioonini jõuab MTA aga sel korral alles esmaspäeval. "Siis kaob tal ära ka see võlg, sellepärast et see raha on meil reaalselt olemas. Lihtsalt tehniliselt ei ole me jõudnud seda raha kanda Nordica ettemaksukontole," sõnas MTA esindaja.
Iseenesest on tegemist olukorraga, kus kahe ettevõtte vahelise tehingu puhul tekib ühel ettevõttel kohustus käibemaksu maksta, teisel aga õigus seda tagasi saada. "Paljud ettevõtted Eestis kasutavad seda võimalust, et lepivad niimoodi kokku, et nad teevad selle käibemaksu osas tasaarvelduse meie süsteemis," ütles Pruuli.
Seni pole kellegi jaoks probleeme olnud
Kuna aga MTAl võtab see aega kaks päeva, siis jääbki mitmel ettevõttel seetõttu süsteemi üles ebaõige võlakuva. "Kuna enamasti keegi selle vastu huvi ei tunne, siis ei ole ka selle kohta kunagi küsimust tekkinud," tõdes MTA esindaja.
Pruuli sõnul on kogu süsteem küll automaatne, st keegi käsitsi deklaratsioone kinnitama ja läbi vaatama ei pea, kuid kuna andmemass on niivõrd suur, siis sellest on tingitud ka see kuni kahepäevane viibimine. "Kuna maht on suur, siis nad ongi jagatud ära kahe päeva peale."
Kui tavaolukorras saaks MTA Nordic Aviation Groupi puudutava liigutuse ära teha juba homme hommikul, siis sel korral tuleb ka nädalavahetus vahele, mistõttu kaob täna kuvatav maksuvõlg rahvuslikul lennufirmal ära alles esmaspäeval. "Selles suhtes paanikaks ei ole põhjust, neil on tegelikult kõik hästi," kinnitas Pruuli.
Küll aga tunnistas ta, et neil on tõesti Nordic Aviation Groupiga sarnane asi ka varem ette tulnud. "Õnneks juhtus meil siis ainult ühepäevane nihe."
Õnnelikud on need, kes oskavad lugeda peenikest kirja, kommenteerib Lasse Lehis Eesti Maksumaksjate Liidu juhatuse liige.
Kui tavalugeja jaoks kuulub artiklis kirjeldatud kaasus traditsiooniliste IT-valdkonna ebaõnnestumiste kilda (jälle mingi "tehniline viga"), siis maksuseadustega veidi rohkem kursis oleval inimesel peaks tekkima hoopis küsimus, mida kujutab endast võimalus "leppida niimoodi kokku, et nad teevad selle käibemaksu osas tasaarvelduse meie süsteemis", mida "paljud ettevõtted Eestis kasutavad". Maksuseadustes ei kasutata just väga tihti sõnu "tasaarvestus" ja "kokkulepe". Kas tegemist on mingi salasobinguga või seadus tõesti lubab selliseid kokkuleppeid?
Hakkame siis asja lähemalt uurima. Kes on käibemaksu arvestamisega vähegi kursis, teab, et suurte tehingute puhul on käibemaks tihti paras nuhtlus mõlema lepingupoole jaoks.1 Müüjad on tihti hädas sellega, et peavad riigile kuuluva 20% ära maksma ammu enne seda, kui ostja suvatseb arvet maksma hakata. Ostjad on hädas sellega, et müüjale makstud käibemaksu saab maksuametist tagasi alles mitme kuu pärast… kui üldse. Alati on risk saada kutse "viktoriinile", mida mängides võib selguda, et see, mis tundub ettevõtja jaoks normaalne ja iseenesest mõistetav, ei pruugi ametniku jaoks seda teps mitte olla. Teame, et liisingud pakuvad käibemaksu ajatamise teenust jne. Hea meelega jätaks selle rahapööritamise kus see ja teine. Õnnelikud on need, kes saavad kasutada pöördmaksustamist või muud samaväärset võtet (näiteks ettevõtte üleminek). Aga artiklit lugedes jääb mulje, et kusagil kellelgi jaoks kehtivad veel mingid lahendused, millega suurem osa maksumaksjaid ei ole kursis.
Müüja kohustus käibemaks riigile tasuda on kirjas KMS §s 38 ning ostja õigus sisendkäibemaksu mahaarvamisest tekkiv enammakse tagasi saada on kirjas KMS §s 34. Kummaski sättes ei ole mingit vihjet, et neid kohustusi saaks mingil viisil omavahel siduda või tasaarvestada (jättes kõrvale käibemaksugrupi, kus see tõesti on võimalik).
Kuna KMS § 34 viitab maksukorralduse seadusele, jätkamegi uuringuid sealt. Tagastusnõuet puudutab MKS § 33 lg 1, mis annab üldise juhise: "Maksumaksjal on õigus saada tagasi maksuhaldurile seaduses või haldusaktis ettenähtust suuremas summas tehtud makse ja rahalise kohustuse tasumisel või tasaarvestamisel (§ 105 lõige 1) tekkinud enammakse, sealhulgas enne kohustuse tasumise tähtpäeva tehtud makse (§ 105 lõige 2)". Edasi tuleb rida täpsustusi selle kohta, mis vormis ja tähtajal tuleb nõue esitada, ning viide, et tagastusnõue täidetakse vastavalt MKS §dele 106 ja 107 (MKS § 33 lg 3).
Miski ei viita, et tagastusnõuet oleks võimalik teisele isikule üle kanda või loovutada. Pigem loeme järgmisest paragrahvist välja hoopis vastupidist. Nimelt lubab MKS § 34 lg 1 tagastusnõuet arestida ja pöörata sellele sissenõuet täitemenetluse käigus (mida kohtutäiturid ka üsna usinasti kasutavad näiteks elatisevõlgade puhul). Lõige 2 lubab tagastusnõuet pantida. Kõik. See tähendab, et tagastusnõuet loovutada ei saa. Täpselt nii oligi omal ajal MKS koostamisel mõeldud ja seda saame teada ka omaaegsest seletuskirjast. Võlaõigusseaduse sätted nõude loovutamise kohta (vt VÕS §d 164-174) ei kehti avalik-õiguslikele nõuetele (kui vastava valdkonna seadus seda otseselt ette ei näe).
Seda seisukohta kinnitab ka kohtupraktika. Riigikohtu halduskolleegium on selgitanud 07.12.2015 lahendis kohtuasjas 16.12.2015 3-3-1-53-15, et erinevalt eraõiguslikest tehingutest saab maksunõue üle minna aga ainult seaduse alusel. Maksukorralduse seadus tagastusnõude loovutamist käsutustehinguga ette ei näe. MKS § 34 näeb ette üksnes tagastusnõude pantimise ja arestimise, mitte aga lepinguga nõude loovutamise õiguse. Eelnevast tulenevalt saab tagastusnõue üle minna üleandjalt omandajale üksnes seaduse alusel, kui see on ettevõttega olemuslikult seotud ja piisavalt määratletav. Lühidalt — maksutagastusnõue saab teisele isikule üle minna ainult õigusjärgluse korras (lisaks selles lahendis viidatud ettevõtte üleminekule veel näiteks ühinemise ja jagunemise või pärimise korral). Lihtsalt niisama lepingu või avalduse alusel nõuet loovutada ei saa.
Kuid sellegipoolest eksivad need, kes arvavad, et nii ongi. Õigemini jäävad eksiteele need, kes arvavad, et nõude loovutamist nimetatakse alati nõude loovutamiseks, ning piirduvad otsingutes ainult selle väljendiga. Need aga, kes ennast selle väljendiga ei piira, võivad pika pusimise peale jõuda MKS § 106 lg 8, mis ütleb järgmist: "Tagastusnõude täitmise taotluse esitamiseks õigustatud isiku taotlusel kasutab maksuhaldur tagastusnõuet taotluses määratud ulatuses kolmanda isiku rahaliste kohustuste täitmiseks (§ 105 lg 8)." Viidatud sätte kohaselt: "Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kohustuse võib täita kolmanda isiku kaudu, kui maksuseaduses ei ole ette nähtud teisiti. Maksuhaldur on kohustatud kolmanda isiku poolt kohustuse täitmise vastu võtma (§ 106 lõige 8)."
Nii et hoolimata kõigest on tagastusnõude loovutamine piiratud ulatuses ikkagi lubatud, kuigi seda lihtsalt nimetatakse teisiti. Piiratud ulatuses sellepärast, et see säte võimaldab tagastusnõuet kasutada ainult tasaarvestuseks ehk teise isiku maksukohustuste täitmiseks. Lihtsalt rahas välja maksta teisele isikule justkui ei saaks (kuigi praktikas saab ka seda — kes ei usu, vaadaku e-maksuametis tagastusnõude täitmise vorme).
Teine piirang seisneb selles, et loovutada saab ainult ettemaksukontole vabastatud raha. Siinkohal tuleks natuke seletada sellest, et on kahte liiki tagastusnõudeid — "toored" ja "küpsed". Kui esitatakse näiteks käibedeklaratsioon, milles deklareeritakse enammakset, siis ei kanta seda enammakset alati kohe ettemaksukontole, vaid see deklaratsioon võib läbida kontrolli. Seda me nimetame "tagastusnõude tuvastamise menetluseks" ja see võib kesta KMS § 34 kohaselt kuni 60 päeva ning täiendava kontrolli vajaduse korral võib tähtaega pikendada (lisaks võib MKS § 107 kohaselt tagastusnõude kontrolli ka peatada näiteks kriminaalmenetluse ajaks). Kui kaua kellelgi see "küpsemise" etapp aega võtab, sõltub maksumaksja riskiastmest ja tagastatava summa suurusest. Selles etapis nõuet loovutada ei saa.
Kohe pärast seda, kui "toorest" nõudest (e-maksuameti keeles "nõude saldost" miinusega) on saanud "küps" nõue ("ettemaksukonto saldo" plussiga), muutub ka nõue loovutatavaks. Sisuliselt kujutab ettemaksukonto endast mingil määral pangateenust, sest ettemaksukontol olevat raha võib maksumaksja vabalt käsutada — ta võib paluda kanda see enda pangakontole või mõne teise isiku pangakontole. Ainult sularaha väljavõttu ja kaardimakse teenuseid maksuamet (veel) ei paku, aga mine tea… Kaardimaksete vastuvõtmisest ja e-arvetest on räägitud küll.
Põhimõtteliselt võib öelda, et alates 2009. aastast (kui võeti kasutusele ettemaksukonto) eksisteerib kahte liiki tagastusnõudeid, millest ühed on loovutatavad ja teised mitte. Kui kunagi tulevikus suudetakse neile nõuetele ka erinevad nimed välja mõelda, siis oleks kindlasti segadust vähem.2
Kui ennist sai viidatud kohtupraktikale, mis kinnitas, et nõude loovutamine ei ole lubatud, siis huvitaval kombel on olemas ka kohtupraktika, mis kinnitab vastupidist.
Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 03.11.2014 otsuse punktis 107 (kohtuasi 3-1-1-40-14) on kirjas: "Vältimaks riigi kui maksuvõlausaldaja kahjustamist käibemaksuga maksustatava kinnistu müügil olukorras, kus müüjal on makseraskused ja kinnistu eest tasumine toimub osaliselt või täielikult müüja võlakohustuse ülevõtmisega, võib ostja kanda müüja ettemaksukontole käibemaksukohustuse täitmiseks piisava rahasumma või taotleda enda tagastusnõude täitmist sel viisil, et tagastatav summa kantaks müüja ettemaksukontole. Õiguslik võimalus selleks tuleneb rahandusministri 19. detsembri 2008. a määruse nr 51 "Riiklike maksude maksuhalduri poolt hallatavate nõuete ja kohustuste arvestusse kandmise, tasumise ja tagastamise kord" §-st 10 ja § 14 lg 2. Taotluse enda tagastusnõude täitmiseks müüja ettemaksukontole võib ostja esitada juba enne tagastusnõude tekkimist. Sellisel juhul on tegemist tingimusliku taotlusega, mille kohaselt tuleb rahasumma kanda müüja ettemaksukontole, kui maksuhaldur on tagastusnõude aktsepteerinud."
Tsiteerime viidatud määrust. Kui isiku nimel teeb makse kolmas isik, loeb maksuhaldur kolmanda isiku tegutsevaks esindatava isiku teadmisel ja nõusolekul ning maksuhalduril ei teki kohustusi kolmanda isiku suhtes ("Riiklike maksude maksuhalduri poolt hallatavate nõuete ja kohustuste arvestusse kandmise, tasumise ja tagastamise kord" § 10 lg 1). Tagastusnõude täitmiseks esitab isik maksuhaldurile taotluse, milles on märgitud taotluse esitaja andmed (nimi, registrikood või isikukood), tagastatava summa saaja andmed (nimi, registrikood või isikukood, pangakonto number) ja tagastatava summa suurus (§ 14 lg 1). Isik võib taotleda tagastatava summa kandmist pangakontole või teise isiku ettemaksukontole (§ 14 lg 2).
Tulles tagasi loo alguse juurde, siis milles seisnes meie noore, alles kõrgust koguva lennufirma traagika? Siinkohal tuleb taas meenutada "tooreid" ja "küpseid" nõudeid. Selleks et nõuet saaks edasi kanda kolmanda isiku ettemaksukontole, tuleb see esmalt kanda maksumaksja enda ettemaksukontole ("vabastada"), st käibemaksutagastuse kontroll peab olema läbitud. Nagu eespool märgitud, võib see kontroll sõltuvalt olukorrast kesta mõnest sekundist mitme kuuni või isegi mitme aastani. Müüja kohustus käibemaksu tasuda tekib aga alati järgmise kuu 20. kuupäeval ning ostja tagastusnõude kontroll seda maksmise tähtaega ei pikenda.
Võib arvata, et kommenteeritava artikli tegelased kuuluvad nende maksumaksjate hulka, kelle tagastusnõudeid kontrollitakse tavaliselt üsna kiiresti. Samuti võib oletada, et "tasaarvestusteenuse" kasutajaid "teenindatakse" esmajärjekorras (kuna maksupettuse risk on oluliselt väiksem, kuigi mitte päris olematu). Kuid siiski tuleb meeles pidada, et maksuhaldur ei ole kohustatud selliseid tagastusnõudeid päevapealt rahuldama ning alati tuleb valmis olla "tehnilisteks tõrgeteks" (ja sellega kaasnevast avalikkuse ebatervest huvist).
Hea tahtmise korral oleks ka see probleem välditav. Piisaks sellest, kui avaliku maksuvõla infot kuvataks viitajaga, st avalikustatakse ainult sellised võlad, mille maksetähtajast on juba möödunud arvestatav aeg, näiteks üks kuu. Selle aja jooksul jõutakse kindlasti sedalaadi viperused lahendada. Praegu ilmuvad maksuvõlad häbiposti kohe maksu tasumise päevast järgmisel päeval ja võlglaste nimekirja satuvad lühikeseks ajaks ka need, kes jäid lihtsalt deklaratsiooni esitamisega või pangaülekande tegemisega hiljapeale.
1 Omaette teema, millel ma üldse ei peatu, on see, kuidas saab üldse lennuki müügil käibemaksu maksta ja tagastusnõue tekkida (KMS § 15 lg 3 p 4).
2 Omaette küsimus on, kas MKS § 34 peaks üldse sellisel kujul edasi kehtima. Pigem oleks mõistlik lubada maksutagastusnõuete loovutamist igas menetlusetapis, sh ka enne nõude tekkimist. Nõude loovutamise keeld tekitab praegu praktikas probleeme näiteks likvideerimis- ja pankrotimenetluses, kus on pooleli maksuvaidlused. Kui vaieldava nõude saaks loovutada, saaks pankrotimenetluse lõpetada ja vaidlust jätkaks nõude uus omanik. Maksuhalduri jaoks ei muutuks midagi — nõude uuele omanikule saab esitada samu vastuväiteid, mis algsele omanikule.
